Brainlessi 2006

algas juba erakorraliselt, mu pagulustalv Norras, kevadel tagasipöördumine kalli kodumaa pinnale ja Kalda tee pessa, suveromaan Mannaga, anarhismivaimust kantud ja revolutsioonimaiguline juulikuu Peterburis, mis ei lõppenudki ei arreteerimise ega vanglas istumisega, vene mente sai niisama vahitud ja nemad vahtisid meid niisama vastu:P, rahulik suve lõpp Pariisis, taaskord Eestimaal olles tegin Annu soovitusel ühe kõne, mille tagajärjel olen Stomas tööl ja plaanis on sinna jääda ka edaspidi, kui nüüd ainult kooli poolt mingeid ebameeldivaid üllatusi ei tuleks...khm...

Aasta seiklustest veel niipallu, et mai teagi, kumb kõvem oli, kas talv Norra mägedes või anarhistidega G8 vastane streik. Ma arvan, et ikkagi juulikuine Peterburg, sest et reaalne vahistamisoht oli olemas, aga imekombel sündmused lahenesid äärmiselt rahumeelsed ja põhistreigi Peterburi kesklinnas koos Moskva ja Euroopa anarhistidega me magasime maha, a kui seal oleksime olnud, siis oleksid asjad küll vähe halvemini lõppend meie jaoks.
Ma olen seda meelt, et kõik huvipakkuva peab ise ära proovima, ma mõtlesin täiesti tõsiselt ja siiralt anarhismist ja anarhistiks hakkamisest, kuid see ple siiski minu jaoks. Ma kardan inimesi, kes surmtõsiselt unistavad ühiskonna muutmisest. Loogem parem ise endale maailm, kus asjaosalistel ja huvilistel oleks hea olla, mitte ärgem kummutagem kõikide teiste arusaamu maailmast ümber oma suva järgi. Elagem ise ja laskem ülejäänutel ka elada. Peace.
Niiet anarhisti must ei saand, küll aga tuli Ohpuu ja värbas mind Rohelistesse (väemalt niigi pallu kasu temast), mis mulle sobib palju rohkem kui mängud võimu ja poliitika ümber, sest pigem ma kaitseksin loodust ühiskonnamuudatuste eest, kui et oleksin seotud mingite liikumisega, mille eesmärgiks on ellu viia ühiskonnamuudatus. vot.

Minu soovitused järeltulevatele põlvedele? Kui keegi või miski jääb silma või pakub huvi, siis mingem kohe ligi ja vaadakem, millega on tegu ja kas huvialune on tõesti ka seda huvi väärt. Kujutluste ja unistuste loomisel tasub arvestada, et need on alati subjektiivsed, oma mull on tore asi küll, kuid unistustega on selline lugu, et need ei pruugi alati täituda. Niiet kui millestki või kellestki unistate, siis võtkem asi kohe ette, tehkem see teoks või kui sest midagi välja ei tule, heitke kõrvale ega ärge põdege ebaõnnestumisi nii, et need heidaksid varju õnnestunud asjadele:) Ja kirjutage endale otsaette, et eluke läheb alati edasi, olgu hingata vahel ükskõik kui raske, olgu ärgata vahel ükskõik kui raske, aga eluke läheb edasi.

Ja et toredat vanaaasta lõppu ja muhedat aastavahetust. et kõigil oleks koht, kus olla, kus on tunda armastust:)

Ma just avastasin, et jaanuaris on palgapäev ja mu lõpueksam üheaegselt:P Mnjah, see on see plusside ja miinuste värk, et ple halba ilma heata ja vastupidi, ehkki kõigi eelduste ja lootuste kohaselt peaks ka mu eksamist siiski hea kujunema...prr....ülemus teatas, et kui ma lähen oma kuulsat tööd kirjutama, siis tuleb terve Stomatoloogia osakond mulle kaasa elama plakatitega Medika auditooriumiruumi 211 akna alla :D jep, just niivõrd lahedad kõik mu tööjuures ongi, täna näiteks päev algas ja lõppes kallimaratonide ja heade soovidega vanaaasta lõpuks ja uue alguseks, kõik arstid, õed ja põetajad, kogu meeskond kallistasid tööltminejaid ja tööletulijaid:) (y)
Jõulud õnnestusid, Kalda tee pesas rokkisid minu ja Manna ühisnumbrid jõuluvanale, Mõisavahe jõuluvanale ma tegin massaazi:D sest seal pidin ma üksi hakkama saama:P Annu emme ja Illar on maailma parimad, et nad ikka tulid tegema etendust mu õelastele :) Ja Annu emmelt parim jõulukink, suur plakat, millele maalitud hõbedased lumehelbed, nende taustale kleebitud Metsatöllu pilt ja tervele Metsatöllule omakorda kleebitud pähe päkapikumütsid ja alla kritseldatud luuletus, et me päkapikud karvikud kõik rõõmsad oleme, sest kallile Mariile häid jõule soovime:D see kunstiteos läheb kahtlemata raami:D (y)
okei, tegelt, nüüd siis vaja veel viimased päevad farmakoloogiat tuupida ja alates pühapäevast siis hakkab üleüldine kordamine ja ma kardan, et vanaaastalõpp läheb ka vaikselt mööda Kalda tee pesas miskit lugedes jne...pidude jaoks ple ei tuju, tahtmist, raha ega energiat....

Me oleme Stomas juba teist päeva järjest jõule pidand. See kõik hakkas pihta eile hommikul, kui ülemus pakkus hommikukohvi kõrvale kodustkaasatoodud omatehtud lõhevormi, njämma, eilsed kojuminejad tõid suure tordi, kohvi (hurraa) ja hiiglasliku Kalevi kommikarbi ja me siis sidumistoas istusime rahulikult ja sõime sokolaadi ja üks ambukas, kes valvearsti ootas, istus rahulikult koridoris ja jõi viina (kuna hambavalu nii suur olla) ja ülemus kõndis temast rahulikult mööda ja võttis patsiendilt rahulikult viinapudeli käest ja pani selle rahulikult sidumistuppa külmakapi peale, kus juba olid tort ja kommikarp ja kohvipakk:D
Täna ka kohvitamine arstide toas, lisaks veel viinamarjad ja juust ja küpsisetort ja klaas punast veini reede hommikul kell üheksa:D Täna läksid veel viis inimest koju ka, needki külvasid meid magusaga üle ja ühelt kutilt sain ma isiklikult paar päeva tagasi mitu peotäit Kalevi Pralineesid:D niiet suhkrutarbimisega on meil kõik korras :)

Eile tuli üks noor invaliid oma vanematega meile osakonda, täiesti voodihaige, ta oli terve lapsena sündind, aint et ühel õhtul oldi talle kallale tuldud raha ja telefonikättesaamise eesmärgil, patsiend hakkas vastu, ta klobiti korralikult läbi, kiirabi viis ta siis hiljem Maarjamõisasse ja invaliidsus tuli opi tüsistusena....khm...täielik respekt vanemate ees, et neil ikka alles jõudu jätkub...ma ei mõista, kuidas sellise...selliste..kuidas inimesed siukeste lugudega toime tulevad. Kuidas nad neid taluda suudavad ja...kuidas nad endale jõudu ammutavad. Müstika.

Ja siis veel seda ka, et hiiglama lahe on ammusilmapiirilt kadunud kursaõdedelt jõulukaarte postkastist avastada jne;) Niiet mul vist ple ka pääsu pühademeeleolust, jõulude neli vaba päeva on ilusti mu kahe perekonna vahel ära jagatud, tänaõhta hakkabki see värk siis pihta Kalda teel, Annu orgunnis väikese istumise ja puha....

Häid pühi siis kõigile ja olge musid edasi:)

Muidu on mul praegu totaalne Suede ´i laks...Trash lissalt kah kargas ühel heal hetkel pähe, jummal teab mis kaugest ajuuurkast ta välja sai, aga kuulda ma seda võtsin ja nüüd ei saa enam sest üminast lahti kah. Ausalt öeldes ei tahagi kah vist eriti... Suede on ilus, otsekui UK Smilers, aint et meloodilisem, glämmrokki meenutab mingist otsast ja Suede laulude tekstid on omaette teema, subjektiivsetel põhjustel ülimalt päevakohased ja nuh...tõsiselt ilusat muusikat teevad nad. au ja kiitus ja respekt.

Watch the early morning sun
Drip like blood from the day
See the crazy people run
So many games to play
See the blue suburban dream
Under the jet plane sky
Sleep away and dream a dream
Life is just a lullaby

Watch the day begin again
Whispering into the night
See the crazy people play
Hurrying under the light
A million cars, a million trains
Under the jet plane sky
Nothing lost and nothing gained
Life is just a lullaby

Ainult natuke veel ja siis

ongi käes 9 jaanuar, mil Brainlessil on lõpueksami teoreetiline osa ja praktiline järgneb sellele siis kolme päeva jooksul. 13. jaanuariks olengi ma siis omadega ühel pool. isegi 12ndal juba...senikaua elagem mõnuga üleskrutitult ja ärakulutatud närvidega:P

Maarjamõisas on rahvast totaalselt seinast seina. Ühe noore patsiendi ema küsib, kas tema last ei saaks kauem haiglas olla, et ärgem kiirustagem kojutulekuga, et see ple eriti hea mõte. Kõnealune inime on ise jummalast asjalik, heas korras postoperatiivne haige, oleks aint temasuguseid veel. Teise noore patsiendi ema küsib, kas tema tütar võib peale lõualuude opi seksuaalelu elada, sest tema 18 aastane tütar ei julge sellest arstiga juttu teha. Kolmas noor patsient on miskit astme puudega, hästi suurt kasvu , kuid ta pidi üksi elama ja ise endaga hakkama saama ja tema emmeke käib tal iga jummala päev külas ja käib valvearstidele pojavaremkojusaamise pärast pinda...

yeah

Trash

ja elukesel on kohutav komme anda mulle neid negatiivseid emotsioone alati just siis, kui mul nende läbielamiseks kõige vähem aega on. tahaks tegelt korraliku peatäie nutta, aga mai oska kunagi enda asjade pärast uluda...nädalavahel oli hiiglaslik finaal, mu seedetegevus ütles üles ja töötas mõni aeg tagurpidi ja ma arvan, et sain lahti sest sitast, mis juba pikemat aega mus vindus....

ma olen tähele pannud, et üldiselt on mul kohutav komme olla ennatlik kõigis eluvaldkondade aspektides, tavaliselt kulgeb eluke just vastupidiselt olemasolevale arvamusele, ja ma kahtlustan, et ka oma tunnuslaulu äravalimisel kiirustasin üleliia, sest tegelikult, olgem ausad, head, minulikud, viisijupid ümisemiseks on ka see, see, see, see ja see , rääkimata veel Jäääära, armastatud David Bowie ja Metsatöllu mainimata paladest...aga oot oot....misasja ma siin arutan, Ivo Linna ju ümiseb "Marii Mariid", nii, et vähe ple...ehhe...ja ma siin mõtlen sada imet kokku enne kui selle kõigelihtsama peale tulen...oijahh, blondide värk, khm...a seeeest paranoiad jäävad mu pärusmaaks niikuinii ja kedagi või midagi ma tahan alati, niiet Garbage ja Ivo lissalt täiustavad teineteist ideaalselt. A tunnuslaulu poleemika on nüüdseks loodetavasti jäädavalt lahendatud. Üks mure vähem:)

trillala ja trullala, siuke naljakas lugu, et mulle meeldib koos vanemõega valveid teha, töö sujub ja hea on kõmpida TÜ ramsi, päeva teist poolte veetma, kiidusõnad kõrvus kumisemas...ja kummaline mõelda, et ma sebisin selle töökoha endale aint ühe telefonikõnega, võttes lissalt kuulda Annu soovitust. kummaline mõelda, mis kõik võib olla aint ühe telefonikõne kaugusel...lissalt kummaline.

et te siis teaksite, kellega teil tegemist...

You are The Devil

Materiality. Material Force. Material temptation; sometimes obsession

The Devil is often a great card for business success; hard work and ambition.

Perhaps the most misunderstood of all the major arcana, the Devil is not really "Satan" at all, but Pan the half-goat nature god and/or Dionysius. These are gods of pleasure and abandon, of wild behavior and unbridled desires. This is a card about ambitions; it is also synonymous with temptation and addiction. On the flip side, however, the card can be a warning to someone who is too restrained, someone who never allows themselves to get passionate or messy or wild - or ambitious. This, too, is a form of enslavement. As a person, the Devil can stand for a man of money or erotic power, aggressive, controlling, or just persuasive. This is not to say a bad man, but certainly a powerful man who is hard to resist. The important thing is to remember that any chain is freely worn. In most cases, you are enslaved only because you allow it.

What Tarot Card are You?
Take the Test to Find Out.

Lauba õhta olin natuke tööl, tegin katet nii paar kolm tundi...võtsin oma naivismis õppimist kaasa, aga kõik plaanitu läks perse, sest kui ma osakonda jõudsin, siis oli osteotoomia juba alanud, valvearst tegi oma tuttavale, ja kuna see läks neil väga pikalt, siis viibis ka päevase õe osakonna õhtune töö jne. Lisaks üks hull tsikk tegi actionit, tal oli paar päeva tagasi lõualuude suhteanomaalia op ja ta oli täna intensiivist toodud osakonda tagasi ja tal olid närvid nii läbi, et tai kannatand minutitki üksinda olemist. Paar tillukest haavadreeni ajasid ta eriti endast välja, ta oli kindel, et ta tõmbab dreenidest vere endale kopsudesse, ta helistas kiirabisse ja kõik oma sõbrannad ka läbi teatega, et ta jookseb verest tühjaks ja hakkab surema, ma siis rahustasin nad omalt poolt maha, et asi ple üldse nii hull:P ma sain vahepeal niisama sitakrambid, tibi vehkis jalgadega ja viskles voodis nii, et näiteks uroloogia intensiivis oleks ta voodi külge kinni seotud...jap, siukesi meetmeid ikka veel kasutatakse tänapäevalgi:P ma läksin vahepeal kõrvalosakonnast kedagi appi kutsuma, kallaletungi kartuses, a see tibi jooksis mulle koridoris järgi, ise poolpaljas:P ta tahtis jätkuvalt kiirabisse minna, aga ma jätkuvalt ei tahtnud, et ta sinna läheb:P nu ja abdominaalist õde ja põetaja tulid mulle appi ja nii me siis kolmekesi seisime ta voodi kõrval ja hoidsime tal kätest ja jalgadest, senikaua kuni selle tsiki kutt tuli tema juurde ööseks:P
vot millisteks võivad kujuneda laubavaõhtud Maarjamõisas:P

Muidu eluke kulgeb sise ja lastehaiguste kordamisrütmis, õues on kogu aeg pime ja midagi sajab...mnjah...JMKE on laulnud, et ...ja mis saab ükskord tummas tulevikus, mul aega pole mõelda enam aegagi, sest tulevik on tunni aja pärast...ma ikka ühhteist veel muuta tahaks, kuid juba ma kahtlen omas jõus....urr jah, raisk.
Õnneks saab detsember ka läbi ja siis lõpuks ometi saan ma sitast lahti uue aasta alguses...ma niiväga seda ootan, et....mnjah.

Võtsin Xeli soovi isiklikult ja tegin enda kohta ka järgneva üllitise. Teate, kui he aon sellise staffiga tegelda peale südamehaiguste kordamist. Elu on muuski kui aint meditsiinis:P

MA TAHAN: saada selle neetud eksami kaelast, raputada enda loomusest maha naivism ja asendada see pohhuismiga. Uuel aastal uus algus uue minaga:)
MUL ON: sisehaigused enam vähem selgeks saadud:P
MA SOOVIN: saada farmakoloogia ka selgeks jaanuaris:P
MA VIHKAN: seda tunnet, et tähtäev varsti kukub, a jube pallu oleks veel üle vaja vaadata.
MA IGATSEN: seda tunnet, et (8) its gonna be bright bright summer day (8)
MA KAHETSEN: tegelt ma ple kahetseja tüüpi, küll aga seeeest põdeja:P
MA ARMASTAN: kohvi, kullakesi,raamatuid, vaikseid hetki iseendaga, Chocolaterie kaerahelbeputru, Krooksu pelmeene, Caffe Truffle Seda Kohvi, Toomemäge...loetelu läeks tegelt liiga pikaks, aga ma arvan, et nimetasin ära olulisemad vm..
MA OLEN ALATI: ..mm...omas maailmas:D
MA EI OLE: ...mmm....neh....õppind veel ujuma.Tegelt ka, põhjatu vesi ajab hirmu peale...
MA TANTSIN: valssi, soundtraciks Leonard Cohen "Take this walz"
MA LAULAN: minu puhul on see vastunäidustatud:P
MA NUTAN: seda on hiljuti ette tulnud küll.
MA KAOTAN: pastakaid ja muid pisiasju, a kursaõe olen ka kaotand puhtalt omast naiivusest, mis tuletab ikka meelde, kuiväga ma tahan sellest vabaneda..
MA TEKITAN SEGADUST: siis, kui mu ümber on segadus...
MA PEAKSIN ÕPPIMA: lastehaiguseid ja veel kümmet muud õudust:S
MA PEAKSIN: homme ka sisehaiguseid kordama:P

LEMMIKUD
Number: 5
Värv: must
Kuu: ma arvan, et juuni...siis tuleb valgusetagavarad korralikult ära täita, et pimedal ajal seda hea ammendada oleks:)
LAUL: oi....neid on hiiglama hunnik....hetkel näiteks Metsatöllu "Kuri tuli õuele" (see on justkui manamine,siuke salapärane,tume, kõhedusttekitav ja vihane ja...) ja Massive Attacki "Dissolved girl" ja...tegelt ...lemmiklaulu määrajaks on tuju, aga mu tunnuslaul on ja jääb Garbage "Paranoid".
TOIT: lõhevõileib ja kohvi ja kaerahelbepuder ja hapukoorekook:)
JOOK: kohvi. Teada värk. Prantsuse diplomaat Talleyrand on öelnud kohvi kohta kokkuvõtvalt, et must nagu saatan, kuum nagu põrgu, puhas nagu ingel ja magus kui armastus. ja mul jääb üle aint kinnitada tema sõnade õigsust:)

KAS MA KUNAGI
1. sööksid putuka: ma arvan, et nälja puhul oldakse kõigeks võimelised...
2. Hüppaksid benjit: mmm...kui kindlasti midagi hullu ei juhtu:P...mm..a migreenikute puhul pidi see vast vastunäidustatud olema...
3. LIUGLEKSID: mhmh:)
4. TAPAKSID KELLEGI:...hehe...m arvan, et kire ja vihalõõmas ma võin kõigega hakkama saada:P
5. KÕNNIKS SÜTEL: näkää....
6. LÄHEKSID SÖÖMA KELLEGI TÄIESTI VÕÕRAGA: kui ta välja teeb...
7. HAKKAKSID TAIMETOITLASEKS: ma olen seda kaalund naiivselt ja tõsiselt:P Arutasin seda kunagi Annuga, nüüd ta ei jõua mu kallal ära nokkida, kui ma restos juustusnitslit suurima mõnuga hävitan:P Nuh, mitmekesine toit on etem, kui taimetoitlus. Niipallu kasu toitumisõpetusest kah:P
8. KANNAKSID TRIIPUDEGA PLEED: kui ma oskaks seda välja kanda, siis why not..
9. HÜPPAKSID LANGEVARJUGA LENNUKIST: seda tahab Annu teha ja üks mu Norranaine on ka kursustel saatja ühel omal tuttaval old...inimesed pidid seal ka täiesti ellu jääma..mm...tunne oleks erakordne vist...aga mai tea, kõrgus ple siiski mu teema...
10. LAULAKSID KARAOKET: tänks pakkumise eest aga ma arvan, et jääb ära:P
11. NÄITAKSID PUNAST TULD: sedagi on ette tulnud ja tavaliselt nendele, kellele ei peaks:P (minulik)
12. OLEKSID ELLUJÄÄJA: huu....pikapeale jah, ehkki haavade lakkumine võtab oma aja...
13. PANEKSID KELLEGI NUTMA: seda on ka ette tulnud.
14. LÖÖKSID LAST: ei!
15. LÄHEKSID KOHTAMA ENDAST 10. a VANEMA INIMESEGA: mnjah, seda on ka ette tulnud:P

10 FAKTI
Kodulinn: Tartu
Juuste värv: Blond
Juuste stiil: ebatasased salgud:P
Silmade värv: hall
Kinganumber: 36
Tuju: viimasel ajal enamasti paanikas
Naha värv: mm..hele..punetav:P?
Vasaku või paremakäeline: Parem
Elanud välismaal: jah, oma seiklusrikka mineviku jooksul olen 4 kuud Norras olnud. Vägev oli ja soovitan kõigile:)

K: Nimeta üks inimene, kes on hetkel su mõtetes.
V: Cygnus:P Tahab oma ammust võlga agasi ja täna ta lõpuks saab selle:P

K: Kus sa viimati käisid?
V: vannis eile õhta:P

K: Kelle telefonikõne viimati maha magasid?
V: mul on enamus ajast tel värina peal, tööl kõige vähem häirib siis, a peale tööd muutub olukord keeruliseks, ma ei kuule värinalarmi mitte just väga kaugele ja nii ma olen võimelised kõik Annu kõned maha magama (A)

K: Kellele viimati helistasid?
V: oma mehele, Mannale, et kokku leppida homse kokkusaamise osas:P

K: kas naerad tihti?
V: tööl olles suudab mind alati keegi naerma ajada, väljaspool tööd ajan ma iseennast naerma:P

K: Kas keegi mõtleb sinule?
V: hope so;)

K: Kas oled sentimentaalne?
V: üleliia.

K: kas oled kunagi kohanud kedagi kuulsat?
V: viimati Hando Runnelit, tööasjus.

K: kelle voodis magasid eelmisel öösel?
V: oma (y)

K: mida sa tegid eelmisel keskööl?
V: nägin und.

K: pikad või lühikesed juuksed vastassool?
V: nu mul on pikkade juuste fetish (6)

Veel paar
1. lemmikbänd: garbage, Massive attack, the Doors..
2. Mida sa suitsetad: vesipiipu (6)
3. Oled rahul praeguse eluga: mmm...kui nüüd paar teatavat aspekti välja arvata, siis küll:)
4. Teesklesid haiget, et puududa koolist: mhmh
5. Mida näed esimesena vastassoo juures: juuksed, riided, pikkus...
6. Kas sulle meeldivad raamatud: oojaa!
7. Kas sa tahad abielluda: mm...hehe...mai tea, kas ma usaldan teist inimest niipallu:)
8. Järgmine kontsert, kuhu plaanin minna. Norras olles tahtsin küll minna kuhugi suurele rokkkontserdile, nüüd on see tahtmine ikka veel alles jäänud, aint et, midagi sobivat ple hetkel silmapiiril.

Eluke läheb edasi ja mul pole muud muret, kui temaga kaasas käia. Võibolla nii mingil imelisel hetkel ma saangi lõpuks raudkindlad närvid ja omandan ka üleüldise pohhuistliku suhtumise ning hakkan käituma kui tüüpiline mees, ala, et teen, mis tahan, ja tulen kui tuju on, ja kohalolles käitun ka vastavalt tujule.
Selle asemel, et põdeda ja asju südamesse võtta nagu tüüpilistele naiivikutele kohane.

Eile Vanemuises Metsatöllu ja Rami kontsert. Musikaalset poolt ple vist mõtet kiita, elamus, mis elamus, otsekui me oma Rammstein...paraku muus osas oli üritus jama, seltskond nõmetses ja pudenes pidevalt laiali ja...

Tänane tööpäev meenutas mõnes mõttes Norra aegu, pühabavapärastlõunaid tipphooajal, kui näiteks kümme tuba oli vaja poole tunni jooksul sodist tühjaks tassida ja värgid ära puhastada ja uus koli asemele tuua. ehk siis sitaks palju tööd, ja täna sidumistoas ka, lõikused ja hambaeemaldamised lõikuste ja hambaeemaldamiste järel, pluss veel kellajalised süstid osakonna patsientidele, uute haigete sissekandmine õigeaegselt toidulehe jaoks jne.Kui oleks aint üks õde sellisel päeval tööl olnd, no, siis no...nojah. Nii fucking kiire omk oli, et kaheksast umbes kolmeni aint sidumistoas, higimull otsa ees, ja siis kui kell kukkus kolmest, Stoma jõulule Vellaveresse. Söök, jook ja seltskond oli vinksvunks, saime jõulutibi (jõuluvana asemel olgig meil punases minis blond jõulutibi) poolt koju kaasa mälestuseks endanimelised haiguslood diagnoosiga: Krooniline vinduv pahapõletik, ja selle raviks käsimüügiravimi RMHT ehk rõõmsa melle ja hea tuju tabletid, mingi uus antidepressant, mille toimemehhanism on teadmata, a juba esmakordsel tarbimisel suunurgad pidid iseenesest naerule tõusma:D (y)

Jõulutunnet ple apseluutselt (Liisbet TM), ehkki Maarjamõisa on seestpoolt temaatilise staffiga ära ehitud, laternad vilguvad nii, et oleks justkui tiskosse sattund. Õnneks meil homme jõulupeol ka aint jõuluvana on, ilma oma alakasvuliste saatjateta. Tegelt ma vihkan neid pisikesi kääbuseid. Nad on arusaamatud, omas mullis, oma piilumisega hõivatud tegelased, justkui mehed, kes vahivad aint ilusaid ja häid. ja mu üliarenenud jaülihell õiglustunne karjub neile, et tegelikult on ju kõik tähelepanu ja kingipaku rõõmu väärt! Ma luban, et oma lapsi mai hakka iial nii traumeerima, et kui sa nüüd tubli ja oled ja häid hindeid koolis saad, siis toob päkapikk sulle hommikul sokulaadi. Öäkkk!!! Ja nii võib vabalt tekkida arusaam, et hea olen ma aint siis, kui mul head hinded, kui emale isale vastu ei kobise, kui olengi selline vaikne tubli lammas, kes räägib siis, kui kana pissib:S Tõesõna, see on ju ebainimlik lausa, laps peab tajuma seda, et teda armastatakse sellisena nagu tema ise on, et ta ei pea olema näilikumalt parem või mis iganes, sest tegelikult kõik, mis loeb, on siirus, aga see on üleüldises maskeraadis kaduma läind...oeh, andke andeks mulle mu targutamine täna, ei tea isegi, kust see tuli, aga see tuli ja ma ei saa sest teistmoodi lahti, kui aint typodes....võite lehte keerata oma vaimse tervise huvides, ma luban.

Oma seiklustest ma võiksin teile pikalt pajatada...

Vähemalt hommikul ma teadsin, kes ma olen, kuid mulle näib, et vahepeal olen õige mitu korda muutunud.


Mõnel päeval ma tunnen end justkui kõndiv stopper. Ma fikseerin oma mälus kõik, mis toimub ambulatoorsete ja plaaniliste patsientidega, suudan ühe käeliigutusega ära katta õigesti steriilse kandiku osteotoomia tegemiseks ja vahepeal ma olen ka võimeline abistama arsti, ilma, et ta peaks midagist ütlema. Peale tööd on siis õppimine samakerge, kordamisküsimuste jura lissalt jääb meelde ja taolistel hetkedel ma olen võimeline isegi muud elu mitte südamesse võtma, et nagu mingi imelik selgus on peas, ma saan asjade käigust aru, fatalism valitseb mu üle ja budistlik rahu on hinges.
Teistel päevadel aga ma ei suuda mitte sittagi ära teha. Nõmetsen tööl, ehkki protseduurid ja asjad on üldjoontes samad, mis headelgi päevadel, aga siis need lissalt ei tule välja neh, ei tule, ma ei taipa, mida juurde anda või üleüldse....siis peale tööd ma nõmetsen ka hinnalisel õppimise ajal, kõik on hästi vastu, ja kullakestele tahaks tappa anda nende pealetükkivuse ja mittepealetükkivuse eest, et nad ilmuvad oma suurimate muredega välja ALATI JUST SIIS, kui ma õppida tahaksin rahus ja vaikuses, ja kui mul vaba aeg, on vaikus eetris... ja kui nad ei hoia ennast, elades oma meeletut seksdraagsjarokenrolli elu,suurendades nii krooniliste haiguste potensiaalset ohtu umbes viie aasta pärast, sellepärast on nad ka keretäie ära teenind, kuid mnjah, inimesi üldjoontes muuta ei saa ja enamus ajast ma armastangi kõike sellisena nagu nad on.

ohjah. Neljaba on Stoma jõulupidu Vellaveres, suures majas metsa sees. Jõuluvanale tuleb ühtteist esitada jõulupaki lunastuseks, ma algul mõtsin, et räägiks blondiinianekdoote, a täna õhtul mõtlesin, et veelgi parem oleks rääkida miskit endast, sest milleks lood võõrastest blondiinidest, samal ajal, kui mina olen olemas:P, ja siis mulle meenus, kuidas ma oma larpiaastate alguses õnnelikult tlnas käisin ja ühel õhtul sattusin taevasse vaatama ja nägin seal sähvatusi välgatamas või nii, defineerisin nad ufodeks ja küsisin kutilt, et kas sa ka näed neid, kutt jagas matsu välja ja ma sain teada, et need polnudki mitte ufod, vaid elektriliinid trammide ja trollide jaoks ja seal peal välgatasid siis sõitvate liiklusvahendite tuled, irw.

Kui seedeelundite ja neerude ja kuseteede haigused ja hemo ja peritoneaaldialüüsi põhimõtted sain läbi vaadatud, siis tuulasin võrgus ja sain veel enda kohta teada, et

You Are From Mercury

You are talkative, clever, and knowledgeable - and it shows.You probably never leave home without your cell phone!You're witty, expressive, and aware of everything going on around you.You love learning, playing, and taking in all of what life has to offer.Be careful not to talk your friends' ears off, and temper your need to know everything.

What Planet Are You From?

mnjah. a ainult, et...nu mitmel rindel mässamine võtab võhmale ja tekitab teinekord tahtmise viriseda, siis kohe tulevad seepärast süümekad ja tekib uus tahtmine olla veelgi tublim ja edukam ja parem. Lõpueksamini on veel tubli kuu jäänud. Mõnes mõttes tahaks juba jaanuari, mõnes mõttes ei tahaks ka. Mõnes mõttes tahaks end lissalt unustada, mõnes mõttes ei tahaks ka, sest tegelt ma saan väga hästi aru poindist, et enda unustamine on aint siis võimalik, kui eluke on kindlustatud ja enesetõestamised tõestatud nii endale kui ka maailmale. Ma nägin täna unes, et käisin koolis eksamitulemusi vaatamas ja teadetetahvlil oli nimekiri. ja enda nime taga hinnet 5. sama unenägu jätkus, ma olin äkki Metsikus Läänes, miskid mässajad tulid ja mu peal hakati vene ruletti mängima. kaks korda prooviti, ma seisin vastu seina, silmad kõvasti kinni ja pea kõrvale pööratud, aga seda surmavat pauku ei tulnud. Hüsteeria ja pisarad tulid hiljem küll. Lõpuks sain ühele poola ohvitserile naiseks ja siis ma ärkasin üles ja pühabavahommik oli oma täies hallis sombususes mu ees avali.

xeli blogist leidsin selle , mille ärategemisel sain teada, et

Your Hair Should Be Red

Passionate, fiery, and sassy.You're a total smart aleck who's got the biggest personality around.

What's" Your Funky Inner Hair Color?

ehhe. nojah. ma veel mõtlen, kuidas ja kas seda informatsiooni ka praktikas kasutada. juuksurit ja mingit totaalset muutust tahan küll, aga palgapäevani on veel nädal, ja senikaua pean veel oma väljakasvand salkudega läbi ajama.

Mis toimub tööl
kolmapäeval oli ühel viieaastasel poisil piimahamba väljatõmbamine, enne seda väikemees röökis sidumistoas vähemalt 45 minutit, kui lõpuks tahtsime asja ikkagi ää teha, et ta teistkorda enam tagasi tulema ei peaks, siis tema kinnihoidmiseks läks vaja kuueliikmelist meeskonda, kaasaarvatud poisi ema ja isa, kelle juuresolek väikemeest mitte põrmugi ei lohutanud.
eile pidi olema jälle ühel kuueaastase healoomulise kasvaja eemaldamine suuõõnest, kohaletulles see poiss lissalt keeldus avamast suud.
neljaba öösel toodi meile vanem meesterahvas, kes oli bensujaamas alkojoobes sõitnud vastu bensupaaki, 3,5 promilli veres. khm. reede pärastlõunal oli ta inetnsiivis ikka veel purjus ja teadvusetu.
ja reede omkul oli üks raske osteotoomia, patsiendil oli hammas kasvanud luu alla ja selle hamba all oli omakorda tsüst ja ma assisteerisin, arst oli patsiendi paremal küljel, mina vasakul, aga täpselt opiava ette jäi üks krdima terve hammas, ja seoses sellega oli suht hull imurdada aspiraatoriga, loputusvedelikku läks hästi pallu ja mul on tunne, et tegelikult oleksin pidanud ma ise täitma süstalt naatriumkloriidiga, aga seda tegi mu eest arst, sest klaas täidetud nacliga oli talle lissalt lähemal, lisaks oma töö kõrvalt andis ta koguaeg teada, kui oli vaja aspireerida ja ma tundsin, et see assisteerimine läks suht sitasti, et ma midagi ei jaganud ära või nii...ja arstil endal oli ka raske, ta oli öösel jamanud selle krdi joodikuga, siis hommikul kohe selline opillaks koos assistendiga, kes oli koba, peale oppi jooksis seesama arst kohe loengusse, ja mina jooksin endkirudes kohvile.

aga kõigele vaatamata saatis mind vanemõde reede pärastlõunal töölt koju sõnadega: Mariike, palun luba mulle, et sa täna õppima raamatukokku ei lähe, reede õhtu ju.
mina: no ausalt öeldes olid sellised igavad plaanid küll, aga kui ülemus ei luba...
vanemõde Nataljale: küll ma teda niikuinii õhtul kuskil linnapeal näen...
Mina: joogipudel käes ringi lällamas, aga siis ma tuletan sulle meelde, et ise sa lubasid.
Vanemõde: loomulikult teen ma siis suured silmad ja maailma kõige üllatunud näo ette
Mina: aga nojah, kui ma politseijaoskonda satun, eks ma helistan siis esimesena sulle.
Vanemõde: oi, sa ei pea helistama, me saame hoopis seal kokku, ma ju ka linnapeale täna õhul.
Natalja: ja esmaspäeval me siis Võsa reporterist teid mõlemaid näeme.
Mina: ja ma veel kommenteerin, et kõik algas sellest, et töö juurest kästi õppimise asemel linnapeale minna.

Mis toimub üleüldiselt
irw. õnneks asjad nii drastilisi pöördeid ei võtnud, nagu mainitud, palgapäevani on veel nädal, midagi teha ei saa, juua ei saa, nänni osta ka mitte, ja elukest peab kuidagi välja kannatama. tahaks saapaid ja kotti ja miskit musta kitsast pusa ja iluvidinaid ja jõulukinke teha ja raamatuid osta ja Caffee truffles Seda Kohvi joomas käia ja... tegelt peaks teoreetiliselt õppima. Terve detsembri, kõik õhtud ja nädalavahed ja pühad mööduvad ilmselt farmakoloogia tähe all. oijahh.
ja üldse eileõhta Annuga linnas kõndides tuli äkki meeletu Pariisi igatsus. urr. Pariisis on kõike nii pallu, see linn on tohutult täis elu selles kõikvõimalikes vormides, rääkimata kunstist ja ajaloost ja...seal on kõike nii pallu, et sealne rahvas on elukese mitmekesisusega nii harjund, et seda ei panda enam tähelegi ja inimesed on nii nagu nad on, aga meiemail kõik püüavad hullult kellegina näida, (ma tean, ma ise ka ju ),ehkki ometigi rahvas kannab üldjoontes samu igavaid riideid, isegi värvilistel jalanõudel ple nii suurt minekut nagu oli seda näiteks Kopenhaagenis, ja kõik panevad kõike tähele ja nuh..üleüldse....ma tahan tagasi Pariisi Moodsa kunsti muuseumi ette, kus rahvas käis kas magamas või Wifi leviala kasutamas, pealegi, sealsamas väljakul jalutasid mulle kaks noort poissi käsikäes vastu, mõlemad heledapäised ja nende nägudelt võis tõsist sillasolekut välja lugeda ja nende sõrmed olid tihedalt kokku põimutud, otsekui neil pleski plaanis teineteise kätt enam iial lahti lasta. ja seal tumedanahaliste linnaosas, kus me ööbisime, seal me niiöelda hotelli juures kõndis meist mööda turbanis ja kitlis suur neegrimammi, ta kärutas oma paariaastast poega, ma lampi naeratasin lapsele ja poiss vastas kohe mu naeratusele ja sirutas käe ja tutvus oli sõlmitud. Kitsad tänavarägastikud koos lugematute välikohvikute ja mõjusate rikkalikult kaunistatud ehitistega...iseenda unustamine on imekerge, lissalt istud tänavakohvikusse maha, vahid üle tee olevat ükskõik millist võimast maja fassaadi ja oled näiteks veerand tundi sealsamas välikohves ja selle aja jooksul jõuad näha pikajuukselisi hindusid, üleslööduid pariislannasi, rahvuslikes riietes neegrimammisid, muretuid vanemaealisi skandinaavia turiste, süsimusta nahaga hiphopi mehi, väikesi jaapani naisi, tööasju ajavaid ülikondades kontorirotte ja ratastoolis kerjustki. uhh.ja sa istud ja vahid neid kõiki tuhandeid möödakäivaid inimesi ja mõtled neile esimesed pähelöövad elulood välja, samal ajal, kui sind ennast ei pane keegi tähele ja sest pisikesest kohvekäigust saab Siuke Elamus, mida vanaduspõlveski veel mäletada...
esmaspäeva pärastlõunal sõitsime mööda Seine jõge ja sealsamas jõe kaldal, kesklinnas, istus lahtikäidaval toolil üks vanapapi, soni peas, piip suus, jalg üle põlve ja luges suurimas rahus ajalehte. kutsa lamas tema tooli all. urr! Kes Pariisis käinud on, teab, millest ma räägin. Kes veel sinna jõudnud ple, mingu kindlasti. Põrgusse Tallinn, Tartu ja Nuustaku. Pariis on kaif, ta on seks, ta on kui kütkestav pikajuukseline kitarrega hipi või kui vabameelne, intelligentne noor healõhnaline naisterahvas, keda sa näed vaid korraks, vastassuunda minemas, ja see kõik jääb kummitama mälu ja hinge ja südant terveks eluks.