Armastuslaul Bobby Longile on film inimestest, kes söövad vanu konservipurkide lõppe koos viinaga, nad istuvad suvel kuuma päikese all katkistes tugitoolides tolmustes aedades, neil pole kuhugi kiiret ja rahapuudusel müüvad nad ära oma vanad autoloksud ja on nõus sõitma trammiga. Nad ehivad kuusepuid endakirjutatud lugude katkilõigatud käsikirjadega, võtavad külalisi vastu hommikumantlis ja ehivad sedasama hommikumantlit pidulikematel puhkudel lipsuga, uimerdavad ühes ja samas külapubis, kus suupilli puhub üks ja seesama karvik.

Nii hea oli taas kord Bobby Longi näha...mu dekadentsi, ilusatesilmadegapoiste ja ScarlettJohansoni ja bluusiannus...

Hmm.

What type of person do you attract? Your Result: You attract artsy people! Those free spirited artists with great imaginations find you interesting. They are usually interesting themselves, so its not a bad thing, but they CAN be a bit wifty and choose odd goals. If you like life to always be a bit 'different' from the norm, but not too extreme in any one direction, these are the people for you. If you seek logical decision making skills and good money management, you may want to change something in the way you appear. Artsy people are fun for adventure and exploring, so, have fun! (smoking weed helps too)
You attract Yuppies!
You attract geeks!
You attract unstable people!
You attract models!
You attract rednecks!
What type of person do you attract? Quizzes for MySpace

Its Friday Im in love!

Naljakas on rahvast täis klubis tutvuda just nende tegelastega, kes mõistavad kaasa rääkida veresoonte palpeerimisest ja kanüülimiste võludest ja valudest:P

Heapidu oli sel reedeõhtal ja järgmine reedeõhta Ilmaplatsile ja loodetavasti tondid siiski ei tee tonditrikke tuleval nädalavahel, vaid ilmutavad end nagu kord ja kohus;)

Vastlapäev oli selleks, et pugida jäätist ja vahukoorega rullbiskviiti ja istuda Annudega koos ehk Manna ärasaatmise õhtu.

Pühapäeval saabki Bulks ühe väga vägeva inimese võrra rikkamaks, siis saabub Manna Sophiasse..mm:))

Naljakas oli olla sellesama rahvaga Vanemuise Kontserdisaalis aktusel, kellega kord sai praktilise eksami eel ühikakoridoris närveldatud. Queeni "We are the champions" oli taustaks, kui kontserdisaali sisse kõndisime ja pärast tunnistuste kätteandmist Tõnis Mägi laulis oma igihaljast Koitu. A ega ma lõplikult pole aru saand, et kool tõesti läbi, see kõik on kuidagi ääretult kummaline, mingi segu tühjusest, nostalgiast, kergendusest, nukrusest ja "kas tõesti" tundmustest. Tänud kõigile, kes võtsid hiljem vaevaks tulla õnnitlema, te olete nii toredad.

Ja nüüd siis aint töö ja töö ja siukse tempoga, et blogimine tuleb kõne alla aint vabadel päevadel:P :S : Õnneks mul läheb paremini, kolmapäeval oli sidumistoas viis lõikust, millest viimane lõppes õhtul peale kuute, seesama arst eemaldas tarkusehambaid, kes mind kord maakaks sõimas:P, ei nurisend sel päeval mitte üldse kohe, ju siis tal olid kõik õiged instrumendid käepärast õigel hetkel ja ma olin tal abis päris üksi (y).

Kolmapäev oli veel ses mõttes ajalooline päev, et abiõe koht Stomas suleti ja pärisõe koht avati ja nüüd algab siis eristazööriprogramm ja alates märtsikuust ma töötangi üksi päris õena:

Eile tuli meile üks ratastoolis noor patsient, kes ei saanud käia ega rääkida, ta oli kukkund toolist ja oma ülemised hambad lahti löönd, need oli vaja traadiga igeme külge kinnitada ja traadi vahele siis plommitäidis, et traat emaili ei kahjustaks, neljakesi oli vaja teda kinni hoida ja täie jõuga, jamasime tema hammastega üks poolteist tundi, patsient röökis täiest hingest terve see aeg, tal suu oli koguaeg verd täis ja lisaks ta oksendas ja ma pidin aspireerima ja aspiraatoriga ei võinud tal neid lahtisi hambaid puutuda, mida arst ise oli traadi jaoks ühepikkuseks paika pand ja lisaks kõigele oli patsient epileptik ja kui tal oleks epilepsiahoog veel peale tulnud, siis ma küll ei tea, mis saanud oleks. Õnneks läks kõik hästi ja arst ise oli nii kindlakäeline ja laheda olemisega, ajas patsiendiga veel vahepeal juttu, noormees, kui eesti vabariik on otsustanud sulle hambad suhu panna, siis nii peab sündima, küll keskerakond maksab ja hiljem me ütleme kõik koos, et tehtud.

Nii, mis siis veel...ahhaa..teate, mis oli PARIM valentinipäevakingitus? Kati, kellega on meil seljataga umbes kahekümneaastapikkune sõprus, pani mulle sõbrapäeva hilisõhtul selga oma tuttuue tsiklitagi, mustast nahast, lukkudega ja puha, ütles, et ma tean, et sa oled lapsepõlvest alates endale siukest tahtnud, täna on õige päev see sulle anda:D
Tagi oli poodijätmiseks liiga ahvatlev, esialgsele omanikule oli see siiski naa naatukene kitsas ja mulle seega täpselt sobiv:D
Oijahh, kuidas unistused vahel ka siiski täituvad:D mai või:D ja milline imetlusväärne ja südantsoojendav lõpp lõikusterohkele tööpäevale:D

Tööke on mind sihikindlalt endasse haaranud nii, et sellest on saanudki peamine prioriteet. Kellakuuesed ärkamised on jätkuvalt jubedad ja kui veel mitu päeva järjest olla õhtal seitsmeni Maarjamõisas, siis..mm...tekib rutiin ja väsimus, mis paneb mind eksima isegi nendes elementaarsetes igapäevaasjades, rääkimata nõmedatest apsakatest, mida ma teen pea iga päev ja ma kahtlustan, et olen oma lollustega juba nii mõnedki välja vihastanud, rääkimata iseendast. Kollektiiv on jätkuvalt tore, aga ma ise saan iga päevaga enda kohta nii mõndagi teada ja lissalt raske on olla tolerantne oma tobeduste suhtes, kui ma ausalt püüan olla tublim. Ei, ma ei ütleks, et ma hakkama ei saaks, lissalt mul on raskusi. a eks see ole vist iga alguse puhul nii.

Homme kooli lõpetamisele Vanemuise kontserdisaalis.