Neljapäev
Õhtu veetsin Kristi sünnal ja hiljem Illukas Kosmikutega. Ülikõva! Siuke ehe tukaloopimine ja puha, jee jee jee!

Reede
Taaskord Kristil külas ja hiljem Tallinnast tulnud Mannaga. Siuke sõbrantsid omavahel värk, tõsised jutuajamised ja vähemtõsisemad jutuajamised ja naerumaratonid.

Laupäev
Kosele ära! Kokkutulek algas mul mõningase paanikaga Kose Ristil passides, Acrata tel ol väljas ja läks natuke aega, ennem kui ma muud inimesed kätte sain. A lõpp hea ja kõik hea ja pidu ise oli heapidu, kõik see saunatamine ja jorisetud viisijupid ja vanad tuttavad keda ple sada aastat näind, kallid korraldajatele ja kamraadidele, järgmise korrani;)

Pühapäev
Trt tagasi, hängisin õega, jutustasin talle enda elamustest, õeke kritsutas nina mu saunajuttude peale, et vuihh, ma loodan, et sul oli väemalt käterätik ümber:D irww siuke 34 aastane esteet:D
Pärastlõunal sõitis majarahvas maale ära ja ma omaette kassiga kodus, vaikuses ja rahus, mõnna, tahan veel.

Esmaspäev
Uus nädal uue hooga. Arvake, kelle äratuskell helises 06.30 ja kes kella siis kinni lülitas ja rahulikult 45 mintsa edasi magas:P täpselt 7:16 lõin silmad lahti, röögatasin, 7.21 juba tormasin marsa peale, siuke hommik....

Brainless says: Kas sulle Amy Winehouse meeldib?
Andres says: ple kuulnudki:I
Brainless says: leidsin miskit tabavat.
Brainless says: http://www.youtube.com/watch?v=Ludxpkyrab0
Andres says: jah brainlessi vist puudutab siuke kraam praegu
Andres says: a minu meelest paras tiinekate nutt:D
Brainless says: minus voolabki ju igavese puberteediea allikas:P
Andres says: cheers for that;)
Brainless says: põhjani:D
Andres says: hoirassaa ja pudel rummi:D
Brainless says: ja kokakoola:D

Paar viimast päeva on möödunud nostalgia laine all.

Esmaspäeval käisime Jana ja Erkkiga mul suvilas koristamas. Maja oli veidralt vaikne ja iga toa nurk seeeest kubises mälestustest ja kui avastasin, et saunakraanist tuleb veel sooja vett, läksin mõneks ajaks totaalselt liimist lahti, lihtsalt istusin ja oleksin ajakese heameelega tagasi kerinud, tagasi laupäevaõhtusse, mil...mnjah.

Teisipäeval sattusin Raatuse gümnaasiumi kanti. Annu emme sokutas mind rahvatantsu algajate gruppi, mis hakkas koos käima alles eelmisest nädalast ja mul oli eile õhtul esimene trenn Raatuses. A sealkandis oli ka ju mu kunagine Uue tänava korter ning Ohpuu endine elamine. Lonkisin peale trenni mõni aeg seal ringi, nii palju tuli meelde, nii palju oli mäletada.

Ja üldse olen haaknud mõtlema Ally Mcbealile ja kuidas Al Green laulis talle magamistoas. Tahan ka. Aga mitte Al Greeni, vaid Freddy Mercuryt oma magamistuppa. Freddyt just siukse välimusega nagu videos Im going slightly mad, see ülestõstetud soeng ja meik ja mustvalge ülikond, mai või. Ja siis ta laulaks The great pretenderit ja I want to break free ja Show must go on.
Allan Vainola võiks ka pundis olla. Tema ümiseks ühest ärklitoas veedetud sügisööst....
Ja kui juba siis David Bowie võiks oma roosade tanksaabastega ringi tippida ja George Michael võiks teda saata liibuvates nahkpükstes, irwww...ei ei, müüd läeb teema ülemeelikuks juba,khm, mul on tööl igav neh:D

Asendasin täna üht teist tegelast tööl ja olin siukses tõelises kabinetis, kus oli palju pabereid, palju kauste, vähe ruumi ja nii. Siis peale vastuvõttu läksin enda boksi ja ukselt leian kirja, et Marii, tule palun kohe minu juurde, olen Pärna vastuvõtus. Anry (mu ülemus). Korraks läksin pabinasse ja mõtsin, et mis nüüd siis lahti, kui lõpuks bossi kätte sain, vaatas teine mulle naerul näoga otsa ja küsis, et noh, kuidas läks siis. Ja mina kogeledes, et hästi ikka, Anry, et kas meeldis, mina, et otse loomulikult, Anry, et oi kui tubli tüdruk ja mina, et kas sa seda tahtsidki teada ja Anry veelgi rohkem särades, et jah seda ma tahtsingi teada, ikka tore, kui töökene meeldib:P Siuke ülemus mul siukeste naljadega:P

Siuke nädalavahe, mis algas reede õhtul püssikas sõpruse puiesteega ja lõppes pühapäeval mu suvilas hirmsa peavaluga:D tore oli, tähh kullakesed, varsti on Jana sünnipäev tulemas, vihje, vihje;)

Mina Mannaga. Siuke mees, kes tuli Tamsalust Heiksiga spetsiaalselt laupäevaks trt ja pühapäeval sõitis Soome tagasi. Respekt.

Amaraga Maksi najal.

Päeva sõna.

Amara says (22:31):
minu meelest oled sina just selline inimene, ükskõik kui negatiivne võib elu olla, marii on alati see, kes on võimeline naerma ja pidutsema ja läbi roosade prillide vaatama, vot see on anne, oleks kõigil see, poleks enesetappe olemaski
Amara says (22:31):
sest elu oleks lissalt hea

Amara says (22:34):
minusugused muinasjutu kangelased hüppaks vbl tornist alla, kui pirnts surma saaks, mitte ei mõtleks, et hmm... printsi vend ju veel kobedam

Amara says (23:08):
aga jah, me võime asja kokku võtta nii,et keegi leidis meie jaoks täpselt õige inimese, näitamaks teistsuguseid elu pooli

Amara says (23:09):
ja se eon paganama suur väärtus

Päeva tegu

üks 75. aastane meesterahvas tuli kurtma, et ta partneril on kaebused ja et ta heameelega kontrolliks ennast ka, niisiis nokuproov. a 75 aastane patsient neh:D 75, mitte 25 ega 55:D mai või:D

Täna hommikul silmi laht löödes imestasin, et miks väljas juba valge on, siis taipasin kella vaadata, siis röögatasin ja uskuge, et ma ple veel elus nii kähku riidesse saand:P jeees, ma magasin sisse:P esimest korda :P helistasin kohe tööle, teisel pool toru turtsatati ja kommenteeriti, et tule siis kuna jõuad:P siuke kollektiiv mul (y) taksot ikka passisin maja ees nii oma kümmekond minutit, kugistasin oma muffineid ega jõudnud end ära kiruda, sest eile ma läksin isegi varem magama, et nädalivahe unevõlga taastada ja plaanisin lausa seitsmese bussile minna, et õigeaegselt kabinetis kohal olla, aga vaat kus lops:P
Tööle jõudes olin ma ikka ainsana paanikas, rahvas muigas, arstile teatati edasi, et marii tuleb täna hiljem:P ja ta ei teind teist nägugi, õnneks üliõpilased olid ka ja õnneks oli hommikul ainult 2 patsienti ära käinud 4 asemel ja mittemidagi hullu ei olnud toimund. teinekord isegi veab:)
Annelinna liiklust hommikul kell kaheksa ma ei kommenteeri. A Pariisi tunne tuli hetkeks küll. Aint ummikud ja teosammul edasiminek ja müstiline taksoarve:P

Täna õhtul plaanisin Jäääärale minna TÜ aulasse. Lasin end isegi linna ära viia ja arvake, kas mul oli piisav kogus sularaha kaasas ja kas ma olin muud vajalikud kaardid koju jätnud:D mai või:D ja ma nii tahtsin kuskil tagareas passida ja omaette unistada, aga näe...nii ma siis lonkisin läbi linna koju, muretsesin olemasoleva sularaha eest Kasekese komme ja mugisin mõnuga neid ja mõtlesin, et ega seegi paha variant ple õhtu veetmiseks.

Reede, tormi ja vihma aegu korjad rahva kokku ja suvilasse ära. Viis kasti õlut ja palju gini ja kella nelja paiku öösel saab saun valmis, kus veedad omakorda paar tunnikest ja kuulad, kuidas puud väljas tuule käes mühisevad. Lobised meeldiva meesterahvaga juttu valgeni ja hommikul kaheksa aeg jääd lõpuks unele. Keskpäeva paiku taas tegudel, võõrustad suvilas rahvast, pärastlõunal laiali ära, hiljem üks korralik jalutuskäik emaga ja siis õhtul kõigepealt Kati poole filmile ja edasi kluppi, kus kohtud meesterahvaga, kellega möödund õhtul sai pikalt lobisetud ja siis klubis vihud tantsu nonstop lõpuni ümbritsetuna kullakestest ja mustand järgmisest nädalavahetusest on läbi arutatud ja loodetavasti asjaosalised annavad endast parima, et mustandit puhtandina ellu viia eks ;) ja siis jõuad poole kuue aeg koju ja oled veel üleval ja siuke totaalne mõttepausi hetk ja siuke toaalne vau kui äge oli...

Filmist.

Kate ja Leopold pani õhkama. Leopold oli 19. sajandist ja Kate tänapäevast, aga nad kuulsid teineteise kutset hoolimata kahesajast aastast, mis neid lahutas ja leidsid viisi, kuidas kohtuda:P Sürr, aga nii imeilus. Romantikutele rangelt soovitatav (y)

Sügan lõuga ja mõtlen omaette, et mõnedes asjades ma olen lausa eriti osav. Ebaõnnega on läbisaamine ka hea. Ei taha teine mind kohe mitte jätta. O well then.


Eilse sügisöö unenäo lugu

Kirjutasin üksvahe, et neelud käivad korraliku väljaelamise järgi. Kuna ma nii väga aeroobika ja jõusaali tüüpi ple, läksin hoopis flamenko algajate trenni. Esmamuljed on hästi positiivsed, rääkimata tantsumuusikast, rütmid ja tempo ja kirg ja puha...
Täna siis jälle flamenkoõhtu, 13.ndal algavad täiskasvanute swingi kursused, cant wait:D Bailamoos (8)!

Nii palju asju on tegelikult juhtunud. Seljataga on pikk pikk nädalavahetus, mis algas juba neljapäeval, kui Rainer jaurama vedas, siuke õhtu, mil enda arvates lähed rahulikult paariks tunniks kolama ja siis jõuad tagasi koju pool viis hommikul ja avastad, et telefon ununes ulale, reedel otse töölt pulma, ah Kristi ja Eero, ma teie üle nii uhke olin nagu omad lapsed oleksid altari ette astunud:) Aga õunalikööri ja trühvlite kadumises võite süüdistada mind ja Kaiet, võtame kõik omaks;) pühapäeval ma tõesti tahtsin iiri tantsu jõuda ja olin ilusti kell kuus õhtul Lille majas, kaine ja puha, ning siis sain teada, et kursused kestavad neljast kuueni, egas midagi, kui rahvas juba kolmandat korda kokku tuleb järgmine pühapäev, siis on mul esimene kord iiri tantsus, aga ma lihtsalt tunnen, et pean sinna minema.

Siuke pulmauto (y)

ja reede peategelased (y)

Neljajalgsete sõprade heaks

Mu tunnuslaulu maania on ju teada. Netiallikaid järgides sain teada, et

Your Theme Song is Back in Black by AC/DC

"Back in black, I hit the sack,I've been too long, I'm glad to be back" Things sometimes get really crazy for you, and sometimes you have to get away from all the chaos.But each time you stage your comeback, it's even better than the last!

What's" Your Theme Song?

Õe perekond on külas ja metsik pereelu toimub. Sõna otses mõttes metsik. Ma arvan, et te vist kujutate ette, millist lärmi võivad kolme ja viieaastane teha. Ok, nad on hetkeks kihvtid, aga ainult HETKEKS, a kooselu siukeste lärmakate aktivistidega ple lihtsalt minu teema. Nad sõidavad tõukekaga korteris ringi, räägivad TÄPSELT nii kõva häälega kui heaks arvavad ning ärkavad kell seitse omkul üles ja on SIUKEST energiat täis, et....OK, ma saan kõigest aru, et elurõõmsad ja terved lapsed jne, aga nominaeitea, et ma ise kunagi siukeste röövlitega rõõmsalt koos elaksin ja emalõvi nende jaoks oleksin no....siukest plõksatust pole veel peast läbi käind. Tahaks aint võimalikult kaugele põgeneda.

Muumitroll pistis pea ahju ja pihtis esivanemale, et ta ei salli oma külalisi, kes olid ta juurde terveks talveks jäänd. No ma sallin küll oma õelapsi ja on hetki, mil nad on isegi nunnud, aga noh...pistan pea ahju nagu Muumitroll ning lihtsalt torisen niisama ning tunnen samal ajal süümekaid, et siukesi ülevoolavaid ematundeid ple.

Kui Brainless oli oma haige jala enamvähem mittehaigeks ravinud, algas nädalavahe, mis kujunes eluheaks! Ahmisin endasse sügist ja värvilist loodust, Luke mõis, isegi kana kokkamine õnnestus ilma suuremate prohmakateta (maitseained olid seekord talutavas koguses:D)