Reede
tegelikult peaksin alustama kolmapäevast, mil meil käis üks tädi vastuvõtus, kellele panime biopisaaja järgmiseks reedeks ehk 30ndaks. A sel reedel oli ta ilusti kabineti ukse taga ja väitis valjuhäälselt, et MINA olevat talle EILE öelnud, et tulgu täna kella üheksaks vast saab vahele võtta ja kähku ära teha. Kuna tegemist oleks olnud mu esimese biopsiaga, siis loomulikult mingit varem ärategemisjuttu minult patsiendid ei kuule. Tädi oli veel väljaspoolt Tartut, teatas, et võib oodata ka vastuvõtu lõpuni, tahab kaelast ära saada. ja mu armastusväärne doktor nähvas, et järgmine kord räägi siis kõvema häälega, ise nüüd näed, millised inimesed on, ei jaga maast ega ilmast midagi. Seff oli veel see, et me olime tädile eraldi üles kirjutanud tagasikutsumise kaardile 30 nov ja kellaaja. Tädi, etma üldse seda paberit ei vaatand, jäi meelde, et pean täna tulema. Õnneks ta kadus kabineti ukse tagant minema. A ma vihkasin seeeeest inimesi reedel. Kõiki troppe, kes oma akne ja konnasilmadega välja ujusid.
Õhtu plaanisin vaikselt veeta, a siis juba tuli Manna Tartu nädalavahet veetma, tegi mu tuju automaatselt heaks nagu ta ikka teeb, siuke energia meil, ma räägin neh, täiuslik paar:D ja siis ilmusid juba Jansa ja Erks, kes meid ulale tiirutama sõidutasid, macdrive´ist läbi (see on siuke meie nali, kord me sõitsime ka linnas ringi ja kuhugi kluppi ei viitsind minna, ja siis manna, et lämme mäkki sööma,ja siis varustasime end burkside ja sheikide ja pirukate ja muu heaparemaga ja lõbu oli laialt ja tagatipuks jõudsime kluppi kah:D) ja siis helistas Birgit, kes kutsus Viljandisse ja ennem kui arugi saime, olimegi juba Viljandi poole teel:D Elulõbusaim sõit, kolm kilkavat tsikki ja muigav Erks:D
Viljanditripi soundtrack papara :D
Laupäev
Esimest hommikukohvit nautisin Jõgeva bussijaamas keset karget talveilma:P Kui brainless oli oma kohvi ära joond, korjas Mant mu peale ja Kassinurme poole minek. Kohale jõudsime keskpäevaks, meid võttis avasüli vastu joogine Mati Nuut, kes kamandas mind Karmust üles ajama, aga see osutus raskemaks, kui arvasin, pidin kirve ja tugeva meesterahva appi võtma, siis hakkas Karmus liigutama:P Kui Karmus üles aetud sai, tõmbas Mati end tema asemel kerra:P ja ülejäänud hakkasid rahmeldama. Mind pandi lund rookima ja plaanis oli lumest puhtaks tehtud palgid minema vedada ja niikaugele ka jõuti. Hiljem kogunesime lõkke äärde lebole.
Kujutlege nüüd muinasaegsetes rõivastes Matit, väike punutud korvike peas, tagumas lusikaga praepanni ja laulmas täiest hingest Shalom Alechemi:P
Hämaruse saabudes läks enamus rahvast laiali, ainult entusiastid jäid ehk siis mina, Galatea ja Karmus. Meil Galateaga oli lõbu laialt, kiusasime Karmust ja kilkasime niisama ning vappusime naerukrampide käes, a sellegipoolest meie eest hoolitseti rüütellikult, soojad singimunavõileivad topiti lausa suhu ja hõõgveinitass suruti pihku. Hõõgveini joomise ajaks:P jõudis kohale Pronto ja varsti oli ka Trt poole minek.
Tudengitesse sattumine oli õhtu loomulik edasiminek, sealsed sofad on minumeelest trt parimad. Pehmetel patjadel lebotades tuli loomulikult mõnus rammestus, tööinimese väsimus oli kontides ja nii ma unele jäingi:P a vbl ka seepärast, et kaisus oli nii hea;)
ja
siit veel natuke üht teist ideedest mida genereerisime.
Pühapäev
ikka tudengites, Pronto ja Karmus kehastusid ümber Illar Palametsadeks ja ettekandjad pidevalt kiikasid me poole, et mis toimub, a ausalt mind tabas siuke südamest tulev naeruhoog, mida polnud võimalik lõpetada:P
Esmaspäev
Nina oli millegipärast punane;) ja kõhulihased naermisest valusad.
Elagu nädalavahed!
SHALOM!
