Teate, mis. Siuke värk, et olin täna nahakliiniku juhatajaga vastuvõtus kl 10- 16. Kõik patsiendid käisid, lõpetasime 45 minutit varem, ja ta ütles, et me väga kiirelt töötasime. jee jee, ma uhke ja rahul, reedene pidu kulub ausalt ära:)

Üldiselt on eluke vaikne, töö ja kodu. Õhtud raamatumaailmas, mõned korrad kannelt tinistamas. No nädalavahetused on ikka toonud eredaid hetki ja toredaid inimesi, ent ma olen laisk ega viitsi igat sündmust siia trükkida, sest tekib teinekord küsimus, et kelle jaoks vm:P Ma isegi unes pole midagi intrigeerivat näinud, viimane kord oli paari nädala eest, siis ma olin Ohpuuga abielus, ent ta veetis liiga palju aega Kärtsiga ja õige pea selguski, et nad on armukesed:P Miskipärast juhtusin Kärtsi pangakonto väljavõtet nägema ja seal oli ilusti kirjas, kuidas mu mees oli talle raha kandnud ja kui vaimukaid ülekande selgitusi trükkinud, vihastusin kohutavalt:P Hommikul ärkasin tõeliselt sita tundega üles, sees midagi seletamatut näris ja kiusas, ja siis küsis Annu, et mis mul öösel toimus, koguaeg vähkresin ja mõmisesin ja tema Tannuga ei saanud üldse magada korralikult:P

Tööst niipalju, et...no eile õhtul võtsin kahel patsiendil järjestikku veeniverd. Üks oli HIVi proov ja teine viroloogiline, allergeeni määramine jne. Siis täna hommikul helistati, siuske vastiku ja konkreetse häälega öeldi, nii, et
tere päevast, helistan teile immuunanalüüside laborist, meil on siin segadus katsutite ja saatekirjadega, meieni, valesse kohta, on jõudnud patsient A. viroloogia saatekiri ja vereproov ning patsient B. saatekiri HIVi analüüsi määramiseks, ent kus on tema vereproov, otsisin õde, kes eile need vereproovid võttis ja palun temaga rääkida, mulle anti teie number, kas te oskate midagi konkreetsemat öelda.
ma siis, et olen hetkel vastuvõtus ja patsient on kabinetis ning ma olen hõivatud, kas te saaksite nii veerand tunni pärast tagasi helistada, siis saan teiega konkreetsemalt rääkida, mina olengi õde, keda te otsite.
No veerand tunni pärast ma teile küll tagasi helistama ei hakka, palun helistage meile ise, niipea, kui te suvatsete meiega suhelda.

Olgu siis, panin toru ära. Noh selline asi siis juhtus, et saatekirjad ja katsutid läksid vahetusse ja üks katsut kadus üldse ära, aga hommikul, enne, kui proovid laborisse saadetakse, kontrollib vanemõde kõik analüüsid ja saatekirjad üle, et miskit puudu ega liigselt ei oleks, ja tema ikka pime ei ole, temagi teadis, et hommikul kõik klappis ja ilmselt oli tegemist mingi autojuhi poolse kalaga, sest nemad on otsesed vastutajad proovi viimisel laborisse.
Kui juba rahulikum oli, helistasin siis uuesti immuunanalüüsi ja küsisin olukorra kohta selgitust, kolme aeg pärastlõunal oli seis ikka sama, nad lubasid suureliselt viroloogia proovi viro laborisse saata, ent HIVi veri oleks vaja uuesti võtta, oleksin pidanud patsiendi tagasi kutsuma, ma ei tahtnud seda üldse teha, sest tal ei olnud hea veeniverd võtta, siuke noor poiss, kes halvasti asja talus, arvan, et kui ta oleks tagasi tulnud, siis oleksin pidanud ta üldse pikali panema ja nuuskpiirituse kätte andma, ta oli siuke pildi taskusse viskaja tüüpi...
Päris tööpäeva lõpus, nelja paiku, helistasin uuesti, et kindel olla, kas on tõesti vaja patsient tagasi kutsuda, ja siis öeldi, et kõik on imekombel korras, vered on olemas, saatekirjad klapivad ja kõik peaks laabuma. Küsisin, kas see oli autojuhi poolne eksitus, väideti, et meil on nii kiire, et polnud aega sellesse süveneda, peaasi, et analüüsimaterjal ja saatekiri käes. Lõpp hea, kõik hea, aga labor oleks võinud ju ikkagi vabandada või nii või siis väemalt mind teavitada, et asi lahenes...

Mnjah, homme saab nädala selgroog murtud, siis võib juba hakata nädalavahetust ootama, plaanime Kaiega reedel pidu, laupäeval on kannel.

Juhan Viiding /Jüri Üdi

tuisk on kolmandat päeva
uksi käib seliti
lund on toas kuhu alles
hiljuti koliti

tuisk on neljandat päeva
mida me kardame
julged püüame olla
mida me kardame

tuisk on viiendat päeva
teid ei seleta silm
mõnel on siiski meeles
seegi on Jumala silm

tuisk on kuuendat päeva
ärivitriinis on hang
vang on natuke vaba
kuna vaba on vang

tuisk on seitsmendat päeva
tuisul on oma tee
taevas tee meile selgeks
aga taevas ei tee.

Alati lumesadude ajal tuleb mul igatsus Muumitrolli talvejutustuse järgi. Kodus siis tõmbangi end kerra, teki alla, ingveritee kõrvale, ja lugemine alaku. Aegajalt jääb pilk akna peale lumesadu jälgima, ent mõne aja pärast jälle Muumitrolli talvemaailma tagasi. Seal raamatus on pakaselised talveööd, virmalised, jäätunud mereväljad, pimedus, lumi, tuisk, salapärased elukad, kes ainult pikkadel talveöödel välja ilmuvad...

Kuidas tööinimesed omavahel vestlevad pärast rasket 8 tunnist tööpäeva


Märten ütleb:
liirum-laarum lumps
Marii ütleb:
karsumm
Märten ütleb:
simsalabimm
Marii ütleb:
juhheii
Märten ütleb:
heihopsadi
Märten ütleb:
karmauh
Märten ütleb:
volksti
Märten ütleb:
abrakadabra
Märten ütleb:
valleraa
Marii ütleb:
simsalabim
Märten ütleb:
öeldud juba!
Märten ütleb:
Märten ütleb:
Eesti lastele tuntud tänu Tõnu Ojavee-le
Marii ütleb:
Marii ütleb:
ookei
Märten ütleb:
maju
Märten ütleb:
mjau
Marii ütleb:
krrrrrrrr
Marii ütleb:
pluti plut ja krrr
Märten ütleb:
luti-pluti
Märten ütleb:
ninnu-nännu
Marii ütleb:
pinnu pännu
Marii ütleb:
siuh säuh
Marii ütleb:
viktorh
Marii ütleb:
viktorhõissajuheeiidii

Tukaviskamisega on see probleem, et ma alati unustan end ära ja vehin ja hüppan ja keksin ihust ja hingest ja siis on järgmine päev alati pead liigutada võimatu. Aga noh:P lõbu nõuab ohvreid:D

ja ma lihtsalt pean tervele maailmale kuulutama, kuivõrd tore oli meil Kaie ja Erkiga rokiklubis Kosmikute uue plaadi esitlusel. Kaelavalu läks täna päeva jooksul ka üle.

Olge musid ja kuulake Kosmikuid:)

lk 169
Kui hinged oleksid silmale nähtavad, siis märkaksime selgesti seda imelikku asjaolu, et iga indiviid inimtõus vastab mõnele liigile loomariigist; ja võib hõlpsasti tajuda seda mõtlejate vaevaltaimatavat tõde, et austrist kotkani ja seast tiigrini on inimeses kõik loomad ja et üks neist asub igas inimeses. Mõnikord peitub neid korraga ühes isiksus mitu.

Oma parajas Prantsusmaa tuhinas olen sattunud lugema Victor Hugo "Hüljatut". Keskaajast ei mäleta, et oleksin temaga tegemist teinud, ent nüüd lugedes võin öelda, et ta on täpselt minu maitse. Dramaatiline, filosoofiline, lohutamatu realist ja unelev, õrn romantik.

lk 243.
Tunni aja pärast oli ta Saint- Pol´ist lahkunud ja suundus Tinquesi poole.
Mis ta tegi sel vahemaal? Millele ta mõtles? Nagu hommikulgi vaatas ta möödalibisevaid puid, õlgkatuseid, haritud põlde, maastikku, mis muutus iga uue teekäänaku järel. Niisugune vaatlemine vabastab inimese vajadusest mõtelda. Näha tuhandet eset esimest ja viimast korda - mis võib olla sellest kurvemat ja sügavamat! Reisida, see tähendab iga hetk sündida ja surra. Kõik elunähtused põgenevad meie ees lakkamatult. Pimedus vaheldub valgusega, eredale sähvatusele järgneb pimedus, vaadatakse, tõtatakse, sirutatakse käsi, et mööduvat nägemust haarata, iga sündmus on teekäänak ja äkki ollakse vana. tuntakse mingit tõuget, kõik on must, nähakse enda eest tumedat ust, elu sünge hobune, kes teid siia tõi, peatub, ja keegi tundmatu, kelle nägu on kaetud, rakendab ta pimedas lahti.

Lugesin Xeli blogi viimast posti, viimast lõiku, see erueru;) nõustusin ja rõõmustasin ja erutusin ka kohe järgiiii, sest et ma ka siuke, et broneerin pool aastat ette, ent mitte Itaaliasse, vaid Prantsusmaale. Ma teadsin, et ma tahan Prantsusmaale tagasi juba siis, kui ma selle aasta puhkusetripilt sealtkandist läbi sõitsin, liiga lühikeseks jäi sealoldud aeg. Ühesõnaga järgmise aasta puhkusekuupäevad on juba paigas, reis olemas, reisikaaslane kah, ja Lembe kirjutas nii, et
"siis ei tohi haigeks jääda ega miskit muud plaani võtta ega muuta, muidu kaotame rahas...
sülitame kolm korda ümber õla.!"

Ise valmis kokatud kanasupp ja kaneelisaiad valge sokolaadiga päästavad maailma. Lõhnav ja soe ja valge köök ja puha, eriti kui novembriudu ja rõskus aknaklaase rõhub:)

Mõtted liiguvad mineviku oleviku tuleviku vahel
töine argiolek toob vahepeal tuska
raamatuilmas on olla parem
ehkki ka seal lähevad elud miskipärast luhta

Loen Andrus Kivirähku "Mees, kes teadis ussisõnu", sest alles hiljaaegu sain Marekilt pragada, kui ma Thomas Mannist vaimustatult õhkasin, et miks ma alatasa mingitest kaugetest asjadest sillas olen, sellal kui on olemas Kivirähk ja Jaan Kross. Võtsin tema heasüdamlikku õiendamist natuke südamesse ja pahandasin iseendaga, ent unustasin peagi ära, sest miskipärast pole kodumaine kirjandus mind kunagi tõmmanud. Eelmise nädala kandletunnis rääkisid Helen ja Sonja nii ülikirglikult Kivirähust, et mul tärkas taas huvi, sest kui juba mingi raamat mu targal ja elunäinud kandleõpetajal une viis, siis selles ikka peab miskit olema. Igastahes alustasin Kivirähuga eile õhtu ja olin hiljem hämmastuses, et miks ma sellise raamatuga näiteks reedeõhtul algust ei teinud, siis oleksin saanud olla ka tunde ja tunde Kivirähu maailmas, ilma, et mingid kellaajad või kohustused oleksid meelde tulnud. Olles natuke üle kahesaja lehekülje lugenud, mõistan ma Sonjat, kes jutustas, kuidas ta ussisõnade loo ühe ööga ära luges ja miks vahepeal õudne ja kurb on, nii, et igasugune tuju läeb ära, aga ikka kisub tagasi lugemata, hoolimata pisaratest, mis silma kipuvad. Ma ei saa hetkel kuidagi maha rahuneda, Intsuga juhtunu viis mind tõsiselt rööpast välja, seega trükin siin ja üritan end paika saada. Ints oli üks mu lemmiktegelastest ja kusjuures ma olin ka nii juhm, et ei saanud aru, mis soost ta oli, ehkki edevaks maoks ma teda pidasin, kui ta oma läikiva nahaga kekkas ja seda prahiga määrida ei tahtnud. Leemeti ema ja Hiie oma kitsesuuruse täiga on samuti lahedad, rääkimata Pirrest ja Räägust ja Leemeti tigedast ja pöörasest vanaisast, kelle hingejõudu ei murra mitte mingisugunegi trauma. Meemega seostus mul otsekohe Tarvi onu, no tema on üks tuttav, kes suveajal tsillis metsas, olles kärbseseente ja kangete märjukeste maias, üleni habemes ja karvane ning kui ta samuti pikemalt võsas passiks, kasvaks tallegi sammal selga, aga okei, see selleks:P
Hakksin mõtlema kassidele, kes ikka reageerivad ks ks ksile. Olgu kassid kust iganes pärit, kas tänavalt või toast, alati saab neid ks ks ksiga ligidale meelitada. Häälitsus kõlab ju nagu susin. Kas mingi jäänus esivanemate ussisõnadest?