Üldiselt on eluke vaikne, töö ja kodu. Õhtud raamatumaailmas, mõned korrad kannelt tinistamas. No nädalavahetused on ikka toonud eredaid hetki ja toredaid inimesi, ent ma olen laisk ega viitsi igat sündmust siia trükkida, sest tekib teinekord küsimus, et kelle jaoks vm:P Ma isegi unes pole midagi intrigeerivat näinud, viimane kord oli paari nädala eest, siis ma olin Ohpuuga abielus, ent ta veetis liiga palju aega Kärtsiga ja õige pea selguski, et nad on armukesed:P Miskipärast juhtusin Kärtsi pangakonto väljavõtet nägema ja seal oli ilusti kirjas, kuidas mu mees oli talle raha kandnud ja kui vaimukaid ülekande selgitusi trükkinud, vihastusin kohutavalt:P Hommikul ärkasin tõeliselt sita tundega üles, sees midagi seletamatut näris ja kiusas, ja siis küsis Annu, et mis mul öösel toimus, koguaeg vähkresin ja mõmisesin ja tema Tannuga ei saanud üldse magada korralikult:P

Tööst niipalju, et...no eile õhtul võtsin kahel patsiendil järjestikku veeniverd. Üks oli HIVi proov ja teine viroloogiline, allergeeni määramine jne. Siis täna hommikul helistati, siuske vastiku ja konkreetse häälega öeldi, nii, et
tere päevast, helistan teile immuunanalüüside laborist, meil on siin segadus katsutite ja saatekirjadega, meieni, valesse kohta, on jõudnud patsient A. viroloogia saatekiri ja vereproov ning patsient B. saatekiri HIVi analüüsi määramiseks, ent kus on tema vereproov, otsisin õde, kes eile need vereproovid võttis ja palun temaga rääkida, mulle anti teie number, kas te oskate midagi konkreetsemat öelda.
ma siis, et olen hetkel vastuvõtus ja patsient on kabinetis ning ma olen hõivatud, kas te saaksite nii veerand tunni pärast tagasi helistada, siis saan teiega konkreetsemalt rääkida, mina olengi õde, keda te otsite.
No veerand tunni pärast ma teile küll tagasi helistama ei hakka, palun helistage meile ise, niipea, kui te suvatsete meiega suhelda.

Olgu siis, panin toru ära. Noh selline asi siis juhtus, et saatekirjad ja katsutid läksid vahetusse ja üks katsut kadus üldse ära, aga hommikul, enne, kui proovid laborisse saadetakse, kontrollib vanemõde kõik analüüsid ja saatekirjad üle, et miskit puudu ega liigselt ei oleks, ja tema ikka pime ei ole, temagi teadis, et hommikul kõik klappis ja ilmselt oli tegemist mingi autojuhi poolse kalaga, sest nemad on otsesed vastutajad proovi viimisel laborisse.
Kui juba rahulikum oli, helistasin siis uuesti immuunanalüüsi ja küsisin olukorra kohta selgitust, kolme aeg pärastlõunal oli seis ikka sama, nad lubasid suureliselt viroloogia proovi viro laborisse saata, ent HIVi veri oleks vaja uuesti võtta, oleksin pidanud patsiendi tagasi kutsuma, ma ei tahtnud seda üldse teha, sest tal ei olnud hea veeniverd võtta, siuke noor poiss, kes halvasti asja talus, arvan, et kui ta oleks tagasi tulnud, siis oleksin pidanud ta üldse pikali panema ja nuuskpiirituse kätte andma, ta oli siuke pildi taskusse viskaja tüüpi...
Päris tööpäeva lõpus, nelja paiku, helistasin uuesti, et kindel olla, kas on tõesti vaja patsient tagasi kutsuda, ja siis öeldi, et kõik on imekombel korras, vered on olemas, saatekirjad klapivad ja kõik peaks laabuma. Küsisin, kas see oli autojuhi poolne eksitus, väideti, et meil on nii kiire, et polnud aega sellesse süveneda, peaasi, et analüüsimaterjal ja saatekiri käes. Lõpp hea, kõik hea, aga labor oleks võinud ju ikkagi vabandada või nii või siis väemalt mind teavitada, et asi lahenes...

Mnjah, homme saab nädala selgroog murtud, siis võib juba hakata nädalavahetust ootama, plaanime Kaiega reedel pidu, laupäeval on kannel.