Pühapäevaõhtu käisime Alam Pedja rabas. Kõige eredam meeldejäävam hetk oli siis kui korraldasime pikniku ja kerget vihma sadas ja sõime tilliga kartuleid ja kurke vihmasajus. Või kui vaatetornis jalga puhkasime sealse paksu palklaua taga ja kuulasime vihma ning vaatasime loodust. Matka lõppedes läksime mu ema lahkel kutsel suvilasse sauna ja katsetasime piparmündivihtasid. ja enesetunne, mis oli pärast sauna...uhh...ma ple seda tundud mitte ühegi koduse vannitoaprotseduuri järgselt. Isegi mitte külma dussi alla minek ple see ja ka kui muidu olen saunas old, ple midagi säärast tundnud...kõik kondid ja lihased olid pehmed ja lõdvestunud ja olla oli nii kerge, keha oleks justkui vabanend kõikidest toksiinidest, see oli totaalse puhtuse ja värskuse ja kerguse tunne. Kas asi oli rabas ja vihmas ja vihmasajujärgses magusas õhus või piparmündilõhnas, mis levis üle saunaruumi või vihtlemises? Ja miuke rammestus hiljem ligi hiilis ja voodisse jõudes uinusin otsekohe, mis on pühapäevaõhtu kohta äärmiselt ebatavaline.
Nüüd oleme selle kevade ja suve jooksul käinud neljas rabas, alguse sai me rabaarmastus Erkki sünnal aprillis Valgesoo rabas, mil päikeseloojangu ajal viskit rüüpasime, siis minu eestvedamisel Endla ja Meenikunno raba maikuus ning eilne Alam Pedja. Reedel on plaan jälle mingi uus koht kaardilt välja vaadata, et lõpetada töönädal väärikalt:D elagu rabad ja saun!

Folgi ilusaim mäletus oli reede öösel vastu laupäeva, nii kolme paiku, kui taevas muutus heledamaks, olime me telkimispaigas Heikko maja tagahoovis, Erkki lasi meile oma telefonist Vennaskonna klassikat, mina, Heikko, Erkki ja Priit seisime käsikäes, vehkisime ja jaurasime ja laulsime täiest kõrist ja hingest ja südamest õhtuist Moskva lähistel ja hetkedest, mil uinub Pariis.

Laupäeval tegi Erkki riisiputru sealihakonserviga ja teatas siis, et süüa on sitaks palju. Leino sellepeale, et kes seda sitta ikka tahab ja mina kohe, et pole sel sital häda midagi.
Laupäevaöö möödus Kaevumäel, mil Oort oli taustaks, aga kaasa keegi ei laulnud, selleeeest vaatasime, kuidas Egle sõprade ees tantsis. Või kui me heintesse maha viskasime ja taeva poole kõõritasime ja lugesime, kui palju tähti keegi kokku saab. Või kui Priit mind kaissu tõmbas ja terve ülejäänud maailm ununes.
Kaie oli folgi kava ja puha välja printind jne a kohapeal sellest muidugi mingit kasupolnud, enamuse ajast lihtsalt mõnulesime kas siis Heikko tagahoovis või järve ääres või olime lihtsalt linna peal. Eluke naeratas ja mind hakati miskipärast hüüdma kõndivaks Minttu statiiviks:P

Pühapäeval tõusime üles mägedele ning ületasime metsikuid kärestikulisi jõgesid ehk siis Priit tuuritas meid mööda Lossimägesid ning jagas oma arheoloogiamälestusi, õhtupoole meeldiv värskendav ujumistund Võrtsijärves ja odrapõllus püherdasime kaa nagu väiksed rõõmsad notsud kunagi:D ja otse loomulikult ma kohe pidin lahtise katuseluugi olemasolu ära kasutama, sirutasin end täispikkuses välja ja joyride:D

Lõppeks üks anekdoot, millega Priit meid reedeöösel enne Vennaskonna laulupidu lõbustas:
Blondiin tahab emale kaugekõnet teha Ameerikasse, läheb siis telefonikeskjaama ja dispetser teatab, et kõne maksab 300 dollarit. Blondiin kurdab, et tal pole rahaniipalju, kas saaks äkki odavamalt. Dispetser, et hea küll, tulge minuga kaasa. Lähevad siis tagaruumi ja dispetser blondiinile, et lange põlvili. Blondiin laskub põlvili. Dispetser, et tee mu püksinööp lahti. Blondiin teeb. dispetser, et tõmba lukk lahti ja tõmba aluspüksid maha. Blondiin teeb. Dispetser, et võta noku ja hakka pihta. Blondiin võtab noku kätte ja ütleb, halloo ema, kas sa kuuled mind, kuidas sul läheb.
:D

Wintersoni Tuletornipidamise raamatus oli nii palju viiteid sellele raamatule, tekkis huvi ja võtsin kätte ja lugesin ka läbi. Just siuke süsteem mulle meeldibki, et loed ühte raamatut, kus on juhtnööre teistele raamatutele ja nii see lugemisvara täieneb.
Olen nüüd pool päeva mõelnud, mida kirjutada Stevensoni klassikaks saanud raamatust. Klassika kohta on ju üldiselt raske midagi uut ja huvitavat öelda. Hämmastusega pean tõdema, et see jutustus ise jättis mind suhteliselt külmaks, ta ei andnud mingit emotsionaalset laengut, lihtsalt lugesin ja lugesin ja pärast viimast lehekülge mõtlesin omaette mnjaa ja oligi kõik.
No Jekyll hoidis end liialt vaos ja ta avastas viisi, kuidas end anonüümselt välja elada. Lõpuks sattus ta sellest liiga sõltuvusse. Ma arvan, et ta ei mõistnud elupäevade lõpuni oma pahelist poolt, ta imetles ja pelgas seda üheaegselt ja lõpuks andis talle liiga palju voli ja kaotas eneseusu oma niiöelda paremasse minasse ja nii jõudiski see lugu oma kurva finaalini.
Ent mulle meeldis, kuidas ma Stevesnoni kodus lugema sattusin, panin Priidu plaadi taustaks, see oli vene duum bänd Ea, mis teeb siukest muusikat, plaadi nimi oli ilmselt Taesse ja see sobis ülimalt dr Jekylli ja Mr Hyde loo atmosfääriga ja andis seda vbl isegi paremini edasi, kui raamat ise.
Niih.
Mis siis veel...
Laupäev läksin rappa. Omadega. Endla rappa. Mina, Priit, Erkki, Leino ja Heiko. Kõige parem tunne oli pärast matka autos, kui küsisin, kas kõikidele meeldis ja terve autotäis mehi karjus vastu jaaa:D seejärel ohkasin kohe nii südamest ja mõnuga ning vajusin unne, iluunne muidugi.
Hiljem Tartus järgnes muuseumiöö, käisime botaanikaaias ja Toomel sel vaateplatvormil, kust Erkki jutu järgi pidi nägema ka Põltsamaad. Ilus oli, päikeseloojangu järgne taevas ja linnatuled ja kullakesed. Põltsamaad me ikkagi ei näinud.
Ilmselt eile me olime Pirol ainsad, kes jõid termosest teed ja ma ei suutnud ära naerda, et mõned käivad ära rabamatkal ja termost ei taipa kaasa võtta ja siis tuleb Mann Pirole termosega,kus raudrohu tee sees, mille võttis kaasa nii igaks juhuks, kui peaks külm hakkama:D
ja nüüd, olles lõpuks välja maganud, on enesetunne väga hea. Rabamatk oli täiega värskendav, mulle meeldis sealne valgus, taevas oleks koguaeg nagu vines old. Säärased tripid toimuvad tulevikus kindlasti veel, Priit tahtiski Meenikunno rappa vedada mind järgmisel nädalal ja juunikuu nädalavahetuste mustandite kavas vaatabki rõõmsalt vastu Endla retk vol 2, sest me nüüd tulime Tooma poolt ja jõudsime läbi puisniidu aint Endla järve äärde ja sealse looduskaitsjatele kuuluva majakeseni, eesolev linnuvaatlustorn jäi nägematta.

Ilusat Maarjapäeva ka teile tagantjärgi:)
Eile oli vahva, mina ja autotäis kullakesi, sõitsime Luke mõisasse Maarjapäeva tähistama ja punast veini jooma. Õhtul tegime Lähte vaatetornis esimese pikniku taolise asja, tähistaeva all ja puha.
Leino, sa oled mulle juba kolme ürituse pildid võlgu;)
Täna maailmafilmile.

Baby Girl...kiisuke ütleb:
tead marii, am nii tahax et sa leiaxid omale tõelise armastuse
Baby Girl...kiisuke ütleb:
mis ma kyll peax tegema, palun ingleid
Baby Girl...kiisuke ütleb:
sa oled ju nii hea tydruk ja sulle ainult mingid tropid satuvad
Baby Girl...kiisuke ütleb:
see on nagu needus sul peal
Baby Girl...kiisuke ütleb:
muudkui tulevad ja tulevad need samasugused tolgused, kes ise ka ei tea, mida nad sinust tahavad. krt, nad ajavad mind närvi, kord helistavad, kord jääb peaaegu mulje, et on okei, siis äkki nad kaovad ära ja siis justkui jälle ei oleks midagi, võiks olla ju teatav stabiilsus.
Baby Girl...kiisuke ütleb:
sa oled väärt niiii palju paremat
Baby Girl...kiisuke ütleb:
sul horoskoobis, et kõik, mis ei tapa, teeb tugevax

Peaasi, kui on kullakesi, kellega saab rääkida üksindusest ja kõigest, mis vaevamas hinge;)

Kuidas tööinimesed omavahel vestlevad pärast rasket 8 tunnist tööpäeva


Märten ütleb:
liirum-laarum lumps
Marii ütleb:
karsumm
Märten ütleb:
simsalabimm
Marii ütleb:
juhheii
Märten ütleb:
heihopsadi
Märten ütleb:
karmauh
Märten ütleb:
volksti
Märten ütleb:
abrakadabra
Märten ütleb:
valleraa
Marii ütleb:
simsalabim
Märten ütleb:
öeldud juba!
Märten ütleb:
Märten ütleb:
Eesti lastele tuntud tänu Tõnu Ojavee-le
Marii ütleb:
Marii ütleb:
ookei
Märten ütleb:
maju
Märten ütleb:
mjau
Marii ütleb:
krrrrrrrr
Marii ütleb:
pluti plut ja krrr
Märten ütleb:
luti-pluti
Märten ütleb:
ninnu-nännu
Marii ütleb:
pinnu pännu
Marii ütleb:
siuh säuh
Marii ütleb:
viktorh
Marii ütleb:
viktorhõissajuheeiidii

Tukaviskamisega on see probleem, et ma alati unustan end ära ja vehin ja hüppan ja keksin ihust ja hingest ja siis on järgmine päev alati pead liigutada võimatu. Aga noh:P lõbu nõuab ohvreid:D

ja ma lihtsalt pean tervele maailmale kuulutama, kuivõrd tore oli meil Kaie ja Erkiga rokiklubis Kosmikute uue plaadi esitlusel. Kaelavalu läks täna päeva jooksul ka üle.

Olge musid ja kuulake Kosmikuid:)

Lugesin Xeli blogi viimast posti, viimast lõiku, see erueru;) nõustusin ja rõõmustasin ja erutusin ka kohe järgiiii, sest et ma ka siuke, et broneerin pool aastat ette, ent mitte Itaaliasse, vaid Prantsusmaale. Ma teadsin, et ma tahan Prantsusmaale tagasi juba siis, kui ma selle aasta puhkusetripilt sealtkandist läbi sõitsin, liiga lühikeseks jäi sealoldud aeg. Ühesõnaga järgmise aasta puhkusekuupäevad on juba paigas, reis olemas, reisikaaslane kah, ja Lembe kirjutas nii, et
"siis ei tohi haigeks jääda ega miskit muud plaani võtta ega muuta, muidu kaotame rahas...
sülitame kolm korda ümber õla.!"