Niiiiiiiiiiiiiii heaaaaaaaa

oli taas kord Annut näha:)

palju õnne

Täna kirurgilisi seedetrakti haigusi tuupides turgatas mulle äkki pähe viisijupp, mida olen pool oma elust teadnud, tolle iva ka nii ülimalt minulik, et panin sellele kohe käpa peale ja nüüd on mul oma tunnuslaul. Varem mul olid sellega hullud identiteedikriisid, Norraõhtutel tegin kandidaatidest pikki nimekirju, a neist mitte üksk ei olnud nagu päris see õige, ja nii ma olin siis koguaeg ilma, ignoorides seda jama, mis ikka nagu kripeldas sees jne, ent nüüd on mure murtud, ma olen completed, sest leidsin ümina, mis on täpipealt minust ja mu hetke ja püsivatest meeleoludest, ümina, mida ümiseda nii mures kui rõõmus, või kui lissalt tuju on või kui tuju ple, siis on see tujutekitavaks jõuks.

muuseas, kas te teadsite, et näiteks vereülekande tüsistused on kas kohesed või hilised ja need omakorda jagunevad immunoloogilisteks ja mitteimmunoloogilisteks ja näiteks koheste immunoloogiliste tüsistuste alla kuuluvad hemolüütilised, febriilsed mittehemolüütilised, allergilised ja mitte kaardiogeenne kopsupais. Kohesed mitteimmunoloogilised tüsistused on bakteriaalne saastatus, kardiaalne pais ja füüsikaline keemiline hemolüüs. a hilisteks immunoloogilisteks tüsistusteks on näiteks hemolüütilised ja tranfusioonijärgne purpura ja mitteimmunoloogilisteks on haiguste transmissioon ja hemosideroos tranfusioonist. aamen!

Muljed

Kokkutulekust
Me Stjuga saime kõik külalised ära teenindatud, üksi oleks küll tiba rohkemaks asjatamiseks läind, kahekesi olles aga oli toimetamist sobivalt parajalt. Ei taipand küll mitte mõhkugi, mis toimus ja kes oli kes, a õhtu möödus ruttu ja mõnuga, nõme aint, et mulle teadaolev tutvus Tanel Tannu Padariga ühepoolseks jäi ja et lõppkokkuvõttes Miili ja Riho ei sebind lossi mitte mingit relva ja kogu mu nendejärgivaatlus oli mõttetu:D:P
Suured suured aitähhid ööhiilguritele, ma loodan, et head emotsioonid võidavad väsimuse ja et te teete seda asja veel;) (y)

Nädalavahest
mis läks koos kokkutulekuga täie ette. Peale vastuvõttu Ohpuuga Mustamäele, pühaba totaalne lebo, mitmetunnine pärastlõunakohv ja õhta viisakalt trt tagasi, rongis ja äriklassis ja puha. Õhtul trt jõudes oli küll tunne, justkui oleks puhkuselt saabund.

Tööst
Et kunagi ei kaotataks Maarjamõisast ära Stomat. Või tegelt, osakonnast teevad hea osakonna sealne personal ja nu Stomas on tõsiselt maailma lahedaimad inimesed, et, kui on töö, siis on töö ja kui tööd ple, siis kohvi ja irvitamine ja üldse mu enda asi hakkab üha rohkem ilmet võtma, täna sain kätte netikoodid, kliinikumi siseveebi kaugemgi urgas on nüüdseks mu jaoks avatud, lisaks päris isiklik tööriietekomplekt kah, jakile tegin kohe pleki peale, kui Karumsi kohukest sõin. Nii minulik.

Ja üleüldse
energiat on sitaks. Dont stop me now.

Suvega

läks nüüd natuke pahasti, ujuski minema teine....ma ilmselt ei söötnud teda piisavalt palju ega tegelend temaga nii palju kui vaja, tööinimese elukese kurvad tagajärjed. a kui peaks rohkem vabat aega tekkima, siis ma otsiks ta üles, alustaks läbirääkimistega ja meelitaks ta tagasi...

blondiinid haiglas

on toredad nähtused, tänane anestesioloogiaresident kuulub ka nende hulka ja temalt päeva kild: " nojah, lahustage siis Dormicumi tablett vees ja manustage lahus lapsele pepusse".

surmtõsised humoristid, raisk.

muuseas, tänasest päevast Natalja ristis mind Mazaks:D
au ja kiitus mu kolleegidele ja nende toredusele (y).

ja lõpetuseks midagi ilusat :)

vatiteki aastaaeg

on praegast alanud, pimedast ajast tulenev deprekas levib masendavalt ruttu ja kiusab mu kullakesi, ebaõiglane, et ma ise hetkel selle käes ei kannata, vaid olen taas vunki täis jne, sest häid emotsioonetekitavaid üritusi ja värke on olnud ja neid on veel tulemaski, aga küll mu aeg ulguda tuleb jaanuarikuus ilmselt, kui eksamitulemused käes on...piuks....nüüd ma tegelt saan aru diplomitöö plussidest,tegemist ainult ühe jamaga, millesse süvenedes võib isegi pihta saada, aga aga aga kui silme ette manada selle jama kaitsmine võõraste inimeste ees ja...brrrr...mkm.

nädalavahetuse tähelepanekud: tahaks õppida jooma nii, et pärast ei tuleks uni ega pohmakas. muidu oli kokkutulek vahva, nii hea oli jälle larparite seas tagasi olla, wohoo:)

a stoma sidumistoas on nüüd kõikide ülejäänd kinnastekastide peal ROOSA kinnastekast suurusega XS ja sinna peale on suurelt kritseldatud MARII:) hehe, vanemõde tellis mulle eraldi kindad ikka täpselt paraja suurusega:D (y)

muusika mu kõrvadele vol1 :D)


vol 2

blogi huvides siia kirja, et täna on mul esimene tööalane koolitus. aww. osakonnajuhataja viib läbi ja puha...
täna keskpäevaks teen ma kokkutuleku ülekande ka ää. mhmh, asjalikud ajad praegast.

Täna oli see päev

mil SA TÜ Kliinikumi töötajate nimekiri täienes ühe Brainlessi võrra. Et see nimekiri ikka sellisena kaua jätkuks:P
ja muu hommik oli tegus, ühel sai suust rasvkasvaja eemaldatud, ma assisteerisin, steriilises kitlis ja kinnastes ja puha.

kui aint seda neetud eksamit pleks kukil....

laksude nädalavahe

ja neid lakse oli kahe päeva jaoks tõesti liiga pallu.

Emalõvi saab kaitsta oma perekond ainult tema silma all olevate ohtude eest. Aga ta ei saa seda teha, siis, kui ta ise on eemal ja tema perekonnaliikmed sõidavad sitasel maanteel, kui teedeolud on halvad ja vastutulevad debiilikud pohhuistlikud, värdjad, rämedad, ebardid, tropid lissalt eiravad stoppmärke ja sõidavad täie pasaga otsa neile, kes rahus vastasvööndis oma sihtpunkti tahavad jõuda.

Laubaööl oli klubilax, ma jõin end segi ja tantsisin endast kogu sita välja, viha elukese vastu, et tal on võime inimesi tuua me eludesse ja neid sealt süüdimatult ära võtta, et kunagi ple võimalustki inimesi otseselt saatuse eest kaitsta, jääb vaid üle soovida head ja loota, et saatusejumallannad või keegi muu neid soove kuulda võtab, abituse seisund on hullematest hullem, see meenutab taas, et tegelikult on vapsee kõik tegelased siiski vaid surelikud ja senikaua kui kullakesed veel olemas on, tuleb neid sittakanti hoida, hoida nii, et vähe ple, hoida nii, et kui neid enam ple, siis täie aususe ja kindlameelsusega võib neile tagasimõeldes mõelda, et kui nad olid, tegin nende heaks kõik, mis vähegi võisin, ma tantsisin endast välja tänulikkuse elukese vastu, et õnneks siiski ei lõppenud asjad sel nädalavahel veel nii hullult kui nad oleksid võinud lõppeda ja mu perekonnaliikmed on ikka elu ja tervise juures ja ma tantsisin endast välja kõik omad muud kahtlused seoses muude eluvaldkondade ja inimestega, kõik senised õnnestumised ja ajutise võidurõõmu, kõik oma paranoiad, ma tantsisin ennast oma mälestuste lõkke juurde, kus need taas kord istusid kõik koos ja ma nägin seal oma kõiki kullakesi, oli ülev hetk, kus puudu polnud keegi ja ma tantsisin kui segane ja ulgusingi oma meigi laiali ja ma armastasin ja vihkasin korraga seda täiesti süüdimatut elukest ja ma mõtsin midagi taolist, et konkreetse isiku konkreetsest tahtest ei olene kõige vähematki, asjad lissalt juhtuvad, õnnetuse ja surma eest ple kaitstud mittekeegi ja senikaua kui kõik veel olemas on, tuleb üksteist hoida ja armastada!

Brainless - teie targutav, pöördes ja siiski ülikuradimaõnnelik muiduajutu:)

Annule minu poolt: Sõprus on ja jääb . Jah, just praegu sulle, et sa teaks (sa muidugi tead) aga...et sa eriti just täna teaksid, et.. osuta aint sõrmega ja ma anna tappa ja peletan minema kõik, mis sulle kurja teeb, kujutle suurt ja tigedat emalõvi, kes oma perekonna kaitseks nii mõnekski võimeline on.

näh

ei tia, miks see vahepealne tekst mustaks läks ja editi tehes see millegipärast ei taha ära ka muutuda. mnjah, las ta olla siis, kui ta niiväga tahab.

ühest ja teisest

TÖÖELU
Pleks arvanudki, kui pingetpakkuv on kandikute ettevalmistamine arstidele patsientide vastuvõtuks. Mulle jubedalt meeldib instrumentidega asjatada, ja kui ma aint saakski stoma sidumistoas tegutseta, oleks töölkäimine lust ja lillepidu.
Teisipäeval läksin vanemõega patsiendile kanüüli panema, vanemõde jooksis korra palatist välja, ma askeldasin siis patsiendi juures, valmistasin ta protseduuriks ette jne ja küsisin viisakalt, et kas ma võin panna (sest osad iseloomuga patsiendid ei lase abiõdesid oma veenidele ligi), inimene siis küsis veel viisakamalt vastu, et mida või keda, ja ma naeratasin tobedalt ja ütlesin, et kanüüli, patsient sellepeale, et nojah, eks see vast maitse asi ole:P:P irw. a üleüldse see oli mul elus teistkordne kanüülipanek, mis imelikul moel isegi õnnestus ja ka ülejäänd aeg oli okk, sain taaskord veeniverd võtta, jee:D

ELUTÖÖ
Tänaomk algas tavapärase kohvilaksu asemel teelaksuga, lisaks kütsin ahju, ja kuna olin ajutiselt niigi täiesti meditsiinivabas keskkonnas, siis mai suutnud tee kõrvale sirvida oma eksamistaffi, vaid lõpuks ometi sain oma käega katsuda ja oma silmaga näha ja lugeda Juri Lotmani Vene Kultuuriloo esimest osa, mm. Koolilõpetamine on räme aeg, see ei võimalda neid harvaid vabu hommikuid rahus nautida ja vabal päeval on aint üks eesmärk, arvake ära, mis....iseasi muidugi, kas selle eesmärgini alati jõuan (6) ja kui nõrkushetked võidavad,siis sellepärastki ääretult räbalad emotsioonid löövad üle pea lained....igatepidi segane ja ebastabiilne... Tahaks, et aeg läheks kiiremini, samas tahaks, et see seisma jääks või et jaanuarikuu juba läbi oleks...niiet jah... eh, seda kooliteemalist teksti veelkord üle lugedes, ma arvan, et võin õigusega endale võtta Aasta Põdeja 2006 aunimetuse...

Loodetavasti praegused imelikud seljavalud ja muud haigusnähud ülejärgmise nädalavahe kokkutulekut perse ei keera, ma ikka kavatsen ülekande teha jne.

prrrr

Hõiskasin siin enne õhtat oma ilusa töögraafikuga, unustades kuldse tõe, et eluke on salakaval ja täis ootamatusi. edasi hakkab olema, et esmasp- kolmap tööl 12 h, neljap vaba, reede - pühap tööl. Kolm inimest me osakonnast on ise rivist väljas, see tähendab rohkemat sebimist neile, kes ple rivist väljas, praegust ma tatine ja kehva ja hommeõhtaks tahaks juba kobedama enesetundega olla. võeh.

Ma mõtsin ikka, et

peaksin kirjutama siia ka sellest, mismoodi Mannal vereanalüüse võeti Gildi tänava polikas. Üks vanem vene naisterahvas, ilma kummikinnasteta, vaatas sooned üle mõlemal käel, puhastas kummagi käe soont sama vatitupsuga ja hiljem veel näppis temaarvates adekvaatsemat soont oma musta näpuga ennem kui sinna nõela torkas.

Kui ma peaksin eksami praktilise osa ülesandeks saama veenivere võtmise ja kui ma teeksin seda samamoodi nagu tegi meie nähes polikliiniku töötaja, siis ootaks ees selge läbikukkumine.

Õnneks kella seitsmene minek Maarjamõisasse on edasi lükatud nüüd poole kaheksale, mis tähendab mulle pool tundi lisaund.Graafik on mõistlik, ainult kolm valvet nädalas ja nädalavahed vabad. Niiet pole hullu:) Stoma on hea osakond, ma juba peaaegu tahaksin öelda, et tulge me hoolitsevate käte alla, aga see siiski ple vist eriti ilus või nii....mnjah, eile ühel vanemal naisterahval eemaldati luu sisse kasvand hammast, ta peaaegu et karjus lamamistoolil ja punnis vastu ka, mõistmata, et ta teeb endale nii ainult rohkem haiget. Muidu oli esimese tööpäeva kohta ülirahulik päev,neli haiget osakonnas pluss viis- kuus ambulatoorset vastuvõttu. Ilus.

Muuseas, kui olin Medicoveris oma viimasel tööpäeval, siis kedagi see eriti ei kottinud. Juhataja kõndis tuima näoga mööda, sektetär ei öelnud isegi headaega vm ....ja ma veel põdesin, kas viia neile kommi ja kooki sinna. Oh mind, naiivikut:)