pühapäev, november 12, 2006

laksude nädalavahe

ja neid lakse oli kahe päeva jaoks tõesti liiga pallu.

Emalõvi saab kaitsta oma perekond ainult tema silma all olevate ohtude eest. Aga ta ei saa seda teha, siis, kui ta ise on eemal ja tema perekonnaliikmed sõidavad sitasel maanteel, kui teedeolud on halvad ja vastutulevad debiilikud pohhuistlikud, värdjad, rämedad, ebardid, tropid lissalt eiravad stoppmärke ja sõidavad täie pasaga otsa neile, kes rahus vastasvööndis oma sihtpunkti tahavad jõuda.

Laubaööl oli klubilax, ma jõin end segi ja tantsisin endast kogu sita välja, viha elukese vastu, et tal on võime inimesi tuua me eludesse ja neid sealt süüdimatult ära võtta, et kunagi ple võimalustki inimesi otseselt saatuse eest kaitsta, jääb vaid üle soovida head ja loota, et saatusejumallannad või keegi muu neid soove kuulda võtab, abituse seisund on hullematest hullem, see meenutab taas, et tegelikult on vapsee kõik tegelased siiski vaid surelikud ja senikaua kui kullakesed veel olemas on, tuleb neid sittakanti hoida, hoida nii, et vähe ple, hoida nii, et kui neid enam ple, siis täie aususe ja kindlameelsusega võib neile tagasimõeldes mõelda, et kui nad olid, tegin nende heaks kõik, mis vähegi võisin, ma tantsisin endast välja tänulikkuse elukese vastu, et õnneks siiski ei lõppenud asjad sel nädalavahel veel nii hullult kui nad oleksid võinud lõppeda ja mu perekonnaliikmed on ikka elu ja tervise juures ja ma tantsisin endast välja kõik omad muud kahtlused seoses muude eluvaldkondade ja inimestega, kõik senised õnnestumised ja ajutise võidurõõmu, kõik oma paranoiad, ma tantsisin ennast oma mälestuste lõkke juurde, kus need taas kord istusid kõik koos ja ma nägin seal oma kõiki kullakesi, oli ülev hetk, kus puudu polnud keegi ja ma tantsisin kui segane ja ulgusingi oma meigi laiali ja ma armastasin ja vihkasin korraga seda täiesti süüdimatut elukest ja ma mõtsin midagi taolist, et konkreetse isiku konkreetsest tahtest ei olene kõige vähematki, asjad lissalt juhtuvad, õnnetuse ja surma eest ple kaitstud mittekeegi ja senikaua kui kõik veel olemas on, tuleb üksteist hoida ja armastada!

Brainless - teie targutav, pöördes ja siiski ülikuradimaõnnelik muiduajutu:)

0 kommentaari:

Postita kommentaar

Tellimine: Postituse kommentaarid [Atom]

<< Avaleht