Palju asju:

Annu sünna teisipäeval. Mu kallis on tagasi. Ma lihtsalt pole seda tüüpi, kes jätab sinnapaika asja, mida vahepeal on raske mõista, vaid usun täiesti siiralt Queeni laulu, et friends will be friends.

Täna sattusin Otepääle ratsutama.
Otepääl saime vihma ja rahet, aga sellegipoolest püsisime kindlalt sadulas. Mu ratsuks oli siuke vana pruun rahulik mära Mammi. Kui mingi teine suksu lähedal asuvas tallis lõhkuma hakkas, jäi Mammi seisma, kuulatas paar minutit ja ohkas siis:D
Neljandas viiendas klassis käisin Katiga Ihastes ratsatrennis. Oma aastakese. Traavi õppisin sõitma, galopini ei jõudnud, viimases trennis ühe tüdruku poni hakkas nii perutama, et kihutas algul ajulagedalt platsil ringi ja hiljem viskas väikese plika maha. Tal oli teadvusekaotus ja verejooks ning ma ütlesin hobustele kindla ei. Ent Kati jäi hobustega edasi tegelema ja tema hobusevaimustus sütitab teinekord mindki, olgugi, et ma neid suuri loomi ikka natuke pelgan. Ent tallides olla on hea, lihtsalt teistsugune värk ja nii, vaheldus igapäevasele.

Tartu ff käib ja Elsa ja Fred meeldis väga väga. Täistabamus.

Muuvid

Vaikimisvanne oli ok, a miskit eriti asjalikku ei olegi midgai kirjutada ta kohta, ent võite kolm korda arvata, kas ma vaimustusin Parsonsi Suurest Vargusest;)? Ning ühe sealse tegelasega ma tundsin otsekohe hingesugulust:D

Nvst

Reedel külalised, laupäeval ulal ja kooserdamine kulutas mu uute kingade kontsaplekid ära:P ent see oli üks väärt kooserdamine kah;)

Puhukusest on kaks nädalat veel ees:D wohoo:D

No ma ei oska eilsest kirjutada, a mai taha seda õhtut ka päris ära unustada, siuke pisike koosviibimine, tasemel seltskond, pikk öökohvi ja vabade meeste jook Gabriel ja palju head muusikat nagu Vopli Vidopliassova, Armenian Navy band ja Siiri Sisask ja Ultima Thule "Mis maa see on". Viimane oli nii ilus, et võttis silmast vee välja ning laulu Mööda põlevat tuult ma pühendan Annule....sõprus talub kõik, mõistab kõik, andestab kõik?

Kui palju häid emotsioone, seiklusi, inimesi ja naeratusi, pühapäeval ma mõtlesin korraks, et sellise mälestuste pagasiga võiks lausa et esmaspäeval tööle minna ja ma saaksin möödunu eluesimeseks ja eluparimaks puhkuseks tembeldada, päriselt ka! a siis ma mõtlesin korraks veel nende kohustuslike kellaajaliste ärkamiste peale ja loobusin kiirelt oma töölemineku tahtest:D

Väga lahe pidu oli reedel naha omadega, tunne oli hea ja tuju oli mega, ma ei ole võimeline midagi konkreetset sest koosviibimisest kirjutama, kui aint seda, et no tõesti sitaks hea oli, selline kisa ja kilkamise ja roppude anekdootide värk:D

Järgmisel päeval mind veeti Alatskivile, lossis siiberdades tuli pohmakas külla, läksin välja värske õhu kätte, tuigerdasin, puhkasin külapoe ees jalga ja kogusin ennast, sealsamas poe ees passides mõtlesin hetkeks, et laupäeva pärastlõuna ja suvi ja ma kükitan pärapõrgus mingi maapoe juures koos pohmelliga ja nii ma siis irvitasin ja virisesin ja varsti tulidki Jana ja Erkki ja ma sain tagasi oma suvilasse, kütsin ruttu sauna ja kobisin lavale higistama ja õnneks tuli varsti inimese tunne tagasi ja õhtul ikka Jana ja Erkkiga koos Raadil, tutvusime Jana uue ameeriklase mootoriga, kiirendasime, kesköö, paiku kolasime Toomel, nii külm oli, et soojasaamiseks oli vaja joosta ja nii me siis lippasimegi kolmekes käsikäes varemete vahel ringi ja ma tundsin, et olen tõeliselt õnnelik, teen, mis tahan, olen kes tahan ja maailm on ikka sama ilus koht, kui siis, kui olin väike plika.

Pühapäevane naistekas Katiga kujuneski nii meeldejäävaks, kui olin kahtlustanud, lapsepõlvesõbrannad kaminatule ees, hiljem veinipudeliga tähistaeva all kolamas, nice:)

ja tulin ma siis koju esmaspäeva hommikul, kui äkki trepikojas seisis mu ees otsene ülemus Anry. Olime mõlemad paar sekundit vait, vahtisime üksteisele lolli näoga otsa, siis pahvatasime naerma ja lõpuks Anry, et no vaata kui kaugele me pidime sõitma, et sulle külla tulla reedel, ma siis, et mis sind siiakanti toob, tema, et ma elan siin alates sellest nädalast, peale mõningast järelepärimist selgus, et olemegi ehtsat naabrinnad, kolis teine mu kõrvalkorterisse:D siuke lahe pisike naisterahvas on ta, minust väiksem:D

Ülejäänd nädalat on aidanud sisustada vanad head sõbrad ja uued tuttavad, noh sotsialiseerumine ja värk, ma ei kurda.

Siuke puhkus, every day like friday, weee:D

Nümfomaani päevik oli liiga imelik isegi minu jaoks.

Vesi, mahlased puuviljad ja jäätis on põua ajal mu elu aluseks, ja vannist ma ei saa ei üle ega ümber, eile istusin seal terve õhtu ja kuna ammu oli tahtmine Lubet kuulata, panin siis selle Mandi tehtud Lube plaadi taustaks, ligunesin vahukuhja all ja Lubel pole tõenäoliselt olnud veel nii ülijõulist taustalauljat, kui olin mina eile vannis:D Majarahvas ei jõua ära imestada, et misasja sa kuulad vene mussi, kui sõnu ei jaga, aga seda slaavi muusika siirust ja emotsionaalsust ei pea ju tõlkima! Lube kubiseb tunnetest, mitte ükski ta laul ei jäta mind külmaks, muusika, mis tuleb hingest, läheb ka hinge.

Kuulake näiteks seda või seda . Esimene raputab isegi mind, läbi ja lõhki patsifisti, teine on lihtsalt niisama mu Lube lemmiklugu:)

Edasine öö tõi kaasa Volgi uue auto liigud, vedelesime allalastud istmete peal ja katuseluuk oli lahti ja imeilus iiri staff oli taustaks ja öötaevasse kogunes igavaid pilvi ning tähti polnud näha.

Täna on minu kord olla Mrs. Dalloway, Nahakliiniku tegelased tulevad mu suvilasse suvelõpupeole, stiilikas, mereröövlid, irww, laupäeval tuleb saunakas Saadjärve ja Anne näkkidega ja pühapäeval katiga naistekas.

Eile õhtul korraks helistasin ammusele kursaõele ja küsisin, et ega sa jalutama tulla ei taha, tema, et okei. Ja siis äkki olime viiekesi Saadjärvel, öise taeva igatsevate silmade all. Tähti oli niiipalju, et silme eest võttis kirjuks. Kaks hiiglaslikku kämmalt toetasid mind kuklast ja seljalt ja nii ma siis selili olles triivisin ja lugesin langevaid tähti kokku. Tagasi Tartus olles peale Emajõetiiru mõtlesime, et nüüd võib ka Anne kanalisse minna, irw, ja kui te täna kuulete, et Annes olla öösel näkid, siis on see tõsi;) (A) Varavalges vajusime kõik mu suurde voodisse puntrasse ja hommikul meesterahvad pajatasid üksteise võidu oma voodielu kogemustest ja tegin kuuldust omad järeldused, oh teid ekstreemsuse ja alati valmis maniakke, irw.

Immortal beloved oli tõesti väärt ülevalpassimist, see pani ka minusuguse paadunud küüniku ohkama ja nii ma siis varavalges vajusingi õhates oma pehmete patjade vahele unele ja nägin ilusaid mummulisi unenägusid just niikaua kui ise tahtsin, ei mitte mingit kohustuslikku kellaajalist ärkamist.

Täna millegipärast kell viis hommikul üleval, mõtlesin, mis teha, läksin siis vanni:D paari tunni pärast tuli taas unemati ja mingi aeg olin temaga ja kui ta lahkus, otsustasin minna enda käimasaamiseks oma vanasse heasse videolaenutusse, silm jäi seal peatuma Boogie Nightsil ja miskil vene filmil "Saatuse iroonia ehk Hüva leili".

oo ja ma loen ikka ka. Olen jätkuvalt Sweetmani Fin de siecle lummuses, seal viidi mind Zola ja Wildeni, Daamide Õnnega olen ka alustanud. isver, kuidas ma jagan Denise´i joovastust, mil ta esmakordselt Pariisi saabus, ma tean ju ka, kuidas on olla esimest korda Pariisis ja ammuli sui kõike vahtida jne.
Wilde "Dorian Gray portree" vaja samuti ette võtta, mnjah, ma ei lugenud seda keska ajal, siis ei meeldinud Wilde üldse mitte, ta tundus kuidagi tobe ja peenutsev ja vanamoeline, aga nüüd on tast võimatu mööda vaadata, ei saa ju külmaks jätta mees, kes oli 19. sajandi lõpu Andy Warhol.

Puhkus. jee, 28 päeva, alates reedest ja laupäeval sõitsin kohe Pärnusse, meri, tuul ja päike ja Annu ja Co, muahhh, ja täna on olnud hea filmilaks, julmade kavatsuste triloogia ja Hüljatud, viimane oli nii nii minu film, kõik seal sobis ja isegi julmad kavatsused jätsid kuidagi külmaks või nii, ehkki nende lõppstseenide nimel tasus alati kogu film lugu ära, ja Xel soovitas veel seda ka, siuke pühapäev ja puhkuse algus, nii nagu peab:D

Elukarmim asi, mida ma viimase 23 aasta jooksul näinud olen. Peale filmi olin nii tige ja kurb, et uni vabandas ja läks ära ja mai oskand miskit mõistlikku peale hakata ja nii ma siis lihtsalt olin liimist lahti ja vihkasin kogu hingest ja südamest seda haiget Birma sõjaväeteemat. Tegelt ka! väkk...

Muuseas, eile käis jalaravis mu juures üks hallipäine muhe papi, 87, aastane, kuidagimoodi hakkas meil jutt jooksma ja papi jutustas, kuidas ta oli 40ndal aastal peale keskkooli lõppu 20neselt kuskile Venemaa vangilaagrisse saadetud, sealt lahkudes oli 35. aastane ja siis kodumaale tagasi ja kohe ülikooli, et pooleliolevat haridusteed jätkata ja ülikooli lõpetades oli üle neljakümne ja siis üle kaheksakümne olles liigub mees veel iseseisvalt, kuuleb hästi, näeb hästi, prille ei kasuta ja mõistus on kah okei. Enda sõnul hästi palju füüsilist tööd teind värskes õhus ja viina pole eluseeski joond. Respekt.

Brainless ja siiani eluparim suvi ja head emotsioonid ja valgete suveööde festival:D

Nädalavahetus algas Ida Tallinna Keskhaiglas, tutvusin sealse radioloogi tööga ehk Manna kutsus valvesse seltsi:D Ja siis ma keset sügavat ööd, kahe paiku jõudsin lõpuks kohale, tiksusime haiglas, nii lõbus oli, et patsiendid vabandasid ja läksid minema, neid hakkas tilkuma alles siis kui oli paar viimast tundi jäänud, arusaades, et hakkasime siiski uniseks muutuma ja ju nad tahtsid meid unest välja raputada:D Radioloogide kompuutertehnika on seff ja Mannagi ütles, et nägi sädet mu silmis, kui Manna karmi käe all kassettide ja monitoridega mässasin, tollal ma peaaegu et kahetsesin oma õestaffi, sest palk on neil raiskadel kõrgem ( kümne ringis) ja tehnika vägevam kui jalaravis:P
Järgneval laupäeval oli õues nii palav nii palav, täiesti sobilik päev mahamagamiseks ja õhtujaheduse saabudes ööloomad elustusid, käisime mu õe uues isiklikus korteris külas, tsillisime Manna tuttavatega niisama linnapeal ja me vanas heas Gruusia restos.
Pühapäev kuulus jahedale kunstimuuseumile (Kumule) ja Kadriorupargile. Jalutasime ja arutasime, et Kadriorg ikka kõige ilusam Tallinna linnaosa, midagi Tähtvere taolist, vanaaegne ja väärikas, Kadriorust väljudes linna piiril tabas meid ootamatult kultuurisokk, trehvasime tüübiga, kes ühe käega hoidis koni ja teise käega nokut ja kuses täiesti rahulikult näoga kõnnitee suunas ja kõik ta sõpsid passisid ta kõrval ja ajasid rahulikult juttu. Siuksed vennad! öäkk!

Ja nüüd veel viimane töönädal ja reedest algab puhkus ja siis ma jälle Tartust minema, wohoo:D