Oma seiklustest ma võiksin teile pikalt pajatada...

Vähemalt hommikul ma teadsin, kes ma olen, kuid mulle näib, et vahepeal olen õige mitu korda muutunud.


Mõnel päeval ma tunnen end justkui kõndiv stopper. Ma fikseerin oma mälus kõik, mis toimub ambulatoorsete ja plaaniliste patsientidega, suudan ühe käeliigutusega ära katta õigesti steriilse kandiku osteotoomia tegemiseks ja vahepeal ma olen ka võimeline abistama arsti, ilma, et ta peaks midagist ütlema. Peale tööd on siis õppimine samakerge, kordamisküsimuste jura lissalt jääb meelde ja taolistel hetkedel ma olen võimeline isegi muud elu mitte südamesse võtma, et nagu mingi imelik selgus on peas, ma saan asjade käigust aru, fatalism valitseb mu üle ja budistlik rahu on hinges.
Teistel päevadel aga ma ei suuda mitte sittagi ära teha. Nõmetsen tööl, ehkki protseduurid ja asjad on üldjoontes samad, mis headelgi päevadel, aga siis need lissalt ei tule välja neh, ei tule, ma ei taipa, mida juurde anda või üleüldse....siis peale tööd ma nõmetsen ka hinnalisel õppimise ajal, kõik on hästi vastu, ja kullakestele tahaks tappa anda nende pealetükkivuse ja mittepealetükkivuse eest, et nad ilmuvad oma suurimate muredega välja ALATI JUST SIIS, kui ma õppida tahaksin rahus ja vaikuses, ja kui mul vaba aeg, on vaikus eetris... ja kui nad ei hoia ennast, elades oma meeletut seksdraagsjarokenrolli elu,suurendades nii krooniliste haiguste potensiaalset ohtu umbes viie aasta pärast, sellepärast on nad ka keretäie ära teenind, kuid mnjah, inimesi üldjoontes muuta ei saa ja enamus ajast ma armastangi kõike sellisena nagu nad on.

ohjah. Neljaba on Stoma jõulupidu Vellaveres, suures majas metsa sees. Jõuluvanale tuleb ühtteist esitada jõulupaki lunastuseks, ma algul mõtsin, et räägiks blondiinianekdoote, a täna õhtul mõtlesin, et veelgi parem oleks rääkida miskit endast, sest milleks lood võõrastest blondiinidest, samal ajal, kui mina olen olemas:P, ja siis mulle meenus, kuidas ma oma larpiaastate alguses õnnelikult tlnas käisin ja ühel õhtul sattusin taevasse vaatama ja nägin seal sähvatusi välgatamas või nii, defineerisin nad ufodeks ja küsisin kutilt, et kas sa ka näed neid, kutt jagas matsu välja ja ma sain teada, et need polnudki mitte ufod, vaid elektriliinid trammide ja trollide jaoks ja seal peal välgatasid siis sõitvate liiklusvahendite tuled, irw.