kolmapäev, august 12, 2009

Kevadel oli Hispaania filmide nädal ja mäletate, kui pöördes olin filmist Tsoon? Sellise korraliku laksu sain, et terve suvi ei tegelend filmivaatamisega, no mitte ükski vägi ei tõmmanud enam Ateenasse, aint Priit näitas paari toredat multikat, nagu Land Before time ja Printsess Monoke(vm taolist), aa oma lemmikfilmi 12 olen ka kullakestele näidanud ja ma rahul, et see kedagi külmaks ei jäta.
A kui olime kullakestega kuskil matkarajal, ilmselt oma esimesel Alam Pedja käigul, siis tuli tartuffist niipalju juttu ja mul tekkis tunne, et olen taas võimeline filmidele kaasa elama. Olengi nüüd old kaks õhtut jutti raeplatsis. Eilset Rumeenia filmi "Vaikne pulm" ootasin väga, sest ma ju niiväga armastan seda maailma piirkonda, inimesi, muusikat ja ootasin lõbusat sooja filmi ja Rumeenia rahvamuusikat, mingil määral sain küll, mis tahtsin, igas korralikus külas elavad ju suurepärased ropud südamlikud vanamehed, kes kõrtsis puskarit joovad ja maailma paika panevad ja kuidas nad surmvaikselt pulma pidasid, oli täiesti ainulaadne, ent asja lõpplahendus pani täieliku põntsu, olin jahmunud ja pahane. Lõpuks seda elujõulist küla valdaski surmavaikus.
Nüüd jälle tunnen, et ei taha midagi enam filmidest näha ega teada, ehkki tänane kellakümnene film tõotab olla vähem jubedam, a eks näis.

ja olen enda jaoks taasavastanud Umberto Eco. Kui ühel laisal pärastlõunal kodus olin, sobrasin oma raamaturiiulis ja tekkis idee, et ennem raamatukokku uute raamatute järgi ei lähe, kui kodus olemasolevad on läbi loetud:P Omal ajal jäi mul Roosi nimi pooleli, kui see 4 aastat tagasi ilmus, vbl olin selle jaoks ka liiga noor, ent nüüd tunnen, et aeg on taas küps ja asi vajab ülelugemist. Väärt kraam on ikka küll, Eco on täpselt nagu Victor Hugo, tema stiil on samasugune detailirohke ja pikaldlane. Eco tsitaate ma armastan väga, paljud tema ütlused aitavad mul lepitust leida varem loetu ja nähtuga, viin teema uuesti Tsooni peale, mai saa ikka üle ega ümber filmi sündmustikust, no ikka sitaks rõhub või nii, too lokkav lohutamatus ja külmus, ent Roosi nimes tähendas Adso, et "kui asi puutub maiste varade valdamisse , siis ei saa loota, et inimesed lähtuksid oma tegudes ja arusaamades õiglusest" ning mingil kummalisel moel lohutas see ütlemine mind, sest nii see tõesti on, see oli Tsoonis nii üliräigelt välja toodud. oeh.
Ja veel mulle sitaks meeldis Williami täheldus, et jõletu on tappa inimest selleks, et öelda, usun ühteainsasse jumalasse. See on ka minu arvamus Avaloni usu ja võimuvõitlusest ja üldse kogu maailmas toimuvas usuvärgis. Olgem tolerantsed!Peace!

Sildid: ,

0 kommentaari:

Postita kommentaar

Tellimine: Postituse kommentaarid [Atom]

<< Avaleht