Efka meelitas juuniorile meedikuks eksole ja asju pakkides jätsin maha meigieemaldi, termotassi,offi, valuvaigistid. Hakkan vanaks jääma. Selle eest võtsin kaasa kaks raamatut ning juulikuu Oma Maitse, oli plaan, et kohapeal olen vana ja väärikas ning istun kuskil puu all ja loen ja vajadusel osutan arstiabi ka, ent kohalejõudes sain Terryga jutule, kes mind kohe oma naiseks võttis, takuse särgi sain selga ja alpid jalga, wohoo! ja kas minu raamatutest oli tolku? Nope, sest juhuslikult enne mängu avastasin Harry Meindoki memuaarid, mis köitis mind koheselt, juba esimesest leheküljest alates, enne mängu algust sain nii 10 lehekülge lugeda vm, niii konkreetselt ja ilma halata oli tüüp näiteks märtsipommitamisest kirjutanud, võtan lähitulevikus ette ja Terry sõnul on see Eesti II maailmasõja kirjeldustest üks parimaid teoseid, niiet ou well, tean, mida veel loen, Wintersoni kõrvalt muidugi.
Noored olid tublid ja ennast ja mind säästvad, õnneks ei läind vaja ei mingeid plaastreid ega medikamente. Aint ühe käesideme sidusin Helile, kellel oli kuidagi õnnetult käsi väänatud ja ranne valutas selle tagajärjel.
Alustasin mängu krati Viktori kalli naise Peetrina, elasime kahekesi majas, mille allkorrusel oli kõrts, ent meie ei tunnistanud ei kõrtsmikku ja vastupidi, mis oli lõbus, sest saime sööki ja jooki tasuta niipalju kui kulus:P kiusasime ka vaest kõrtsmikku ning võtsime aegajalt tema äri üle ja tegime muid sigadusi. Viktor müüs suurest armastusest Peetri maha, et saada lahti ka mingist mõistatusest, mis teda koormas, seepeale me sidemed katkesid ning Peetrist sai üksinda hulkuv kratt, sest uued omanikud andsid talle vabad käed ja jalad:P olin süüdimatu nagu ikka, lobisesin saladusi ja minu naiivsus ja usaldus maksid valusalt kätte, kui nõustusin kahe mehega metsa minema, et neile ümbruskonda näidata, kuuskede all ja sääskede pinina ja vareste kraaksatuste saatel leidis Peeter oma õnnetu lõpu:P Naasesin Peetri õe Andreasena, Viktor oli ülimas leinas ja teda tuli mitu korda uimastada, et ta enesetapuks järve ei hüppaks. Ent lõhna järgi sain aru, kes olid Peetri tapjad, tundsin paaril mehel oma õe lõhna, pühendasin asjasse Viktori ja aitasin tal kättemaksuni jõuda, Peetri tapjaid tappes suri Viktor ja tema järel kadus kohe ka Andreas ja lõpeks olin lihtsalt üks kohalik hipi, kes töllerdas kõrtsis.
A mängu jooksul mul kõige vägevam hetk oli metsas, siis, kui mu tegelane oli surnud, tapjad lahkunud ja ma istusin kuiva mätta otsas, oli päikese veeremise aeg, lihtsalt istusin ja olin ja kõikjal oli vaikus, mis võttis kõrvad kumisema, isegi sääsed ei olnud agressiivsed ja varesed olid kh vait. vot.
Ent Terryle kalli ja tervisi ja tänud saabaste ja kõige muu ja toreda seltskonna eest ning Efkale ja Ukule veel üks hiigelsuur kalli, sest Soontaganal oli otse loomulikult väga ilus, kullerkupud õitsesid järvel ning metsmaasikaid õnnestus kh korjata.