Suvilas peesitades leidsin veel 79nda aasta Mati Undi Sügisballi, mis oli minu vanaisa prantsuskeelseid kommentaare täis kirjutatud. Püüdsin lugeda, aga ei läinud üldse kiirelt edasi, jõudsin umbes poole peale, siis rohkem ei suutnud, kuigi raamat polnud paks. Tekst oli hästi tihe, ent selle lugemine väsitas. No nt Umberto Eco Roosi nimi oli samuti väga tiheda tekstiga, mille lugemine nõudis kaasamõtlemist, aga Eco lugu oli põnev ja kõike muud kui väsitav. Unt kirjutas iga tegelasese kohta väga palju, aga lõpuks ma ei teadnud, mida selle infoga peale hakata. Kirjapandu oli agressiivne, tüütu ja igav. ei meeldind, jäi kaugeks.