Loen Elu Tuglase päevikut. Peen proua. Seltskonnas uute inimeste vastu oli äärmiselt tähelepanelik, mind ainult häiris, et talle jäi ette, kuidas oli ühel või teisel kõnepruuk. No ta kirjutas täpselt, kes rääkis tema arvates liiga ebaselgelt ja Elo ei jõudnud ära imestada, kuidas haritud inimesed ei hari oma kõneorganit. Kõneviisi ja maneeri üle on ju väga jõhker norida, sest tihtipeale see ju ei sõltu inimesest endast ja paraku juba on ilmas nii, et kõiki pole õnnistatud selge diktsiooni ja hea hääletämbriga. Muidu oli Elo elustiil väga mõnus, luges raamatuid kui masin, käis oma sõpradega tantsukursustel ja kõikvõimalikel muudel olengutel. Üle kõige ma armastasin Elot siis, kui ta kirjutas, et talle tuli tänaval vastu endine kooliõde, kes kurtis, et ta elu nii mõttetu olla, kuna pole lapsi ja siis Elo oli küsinud, et kas sul ajud on? Kui on, siis on ka mõte, kui pole ajusid, pole ka mõtet:P ja mainis, et armastab lapsi väga, aga ei taha uskuda, et need tema elu rohkem mõttekamaks teeksid. Absoluudselt! ma ise tunnen samuti, et kui ma kunagi lapse sünnitan, siis ainult ja ainult suurest armastusest,no minu partner peaks mind täitma sellise armastuse ja kindlustundega, et ma tean, et ma tahan temaga lapsi saada, mitte mingitel muudel põhjustel, et oleks keegi, kes täidaks mu tühja elu või et oleks keegi, kes oleks mulle vanaduses toeks või et laps on jäänud selleks ainsaks asjaks, mida elul oleks veel mulle pakkuda ja mida ma tahaksin elult veel saada. Häh. Julm on inimesi siia ilma tuua oma egoismi rahuldamiseks.
Homme on Erkki sünna. Polegi veel tegelikult otsustanud, mis kooki või keeksi ma talle küpsetan. Kingitus on kamba peale olemas, aga kokkamisideedest on pea tühi. Ma ei tunne enam pidudest täit rahuldust, kui ma pole midagi ise kaasa küpsetanud:)
Täna näen Priitu. Lähme kinno titaanide heitlust vaatama, kus pidi palju higiseid mehi olema. Ülejäänud seltskond on rokiklubis Metsatöllu uue plaadi esitlusel, aga mina otsustasin, et pigem tahaks rahulikult oma mehega õhtut nautida, kui kuulata bändi, mis niiväga pinget ei pakugi. Priitu nägin viimati alles esmaspäeval, oeh see neetud kevadine sessiaeg. Meil on nüüd selline väike traditsioon tekkinud, et esmasp pärastlõunati oleme Pirogovil, teeme pikniku ja võtame mõned õlled uue nädala alguse puhul. No tõsi, tegelikult Priit tegi kolmap õhtu ühe kiire üllatusvisiidi minu juurde, aga sellised korra nägemised ainult suurendavad minus igatsust. Samas on mul nüüd rohkem aega raamatute lugemiseks, aga õhtud kodus kuluvad alati kuidagi nii ära, et mul ei jää kunagi nii palju aega lugemiseks, kui ma ise tahaksin. Ma ju ei saa rahulikult voodis lesida ja lugeda, kui näiteks nõud on pesemata köögis või kui miskit muud kuskil ripakil on. Tavaliselt alati midagi on, mis segab. Kõige parem on lugeda just siis, kui kodu on korras ja ise olen pestud, kustud ja kammitud, aga see aeg jõuab reegline hilja õhtul kätte ja siis tuleb uni silma kiiremini kui ma tahaksin.
Kas ma olen rääkinud, et puhkuse ajal lugesingi läbi Baudolino? ilmselt mitte, siis teatangi nüüd uhkusega, et raamat läbi loetud:) Väga rikkalik ja lõpmata hulga elamusi pakkuv tekst, nii palju muljeid, mida on raske kokku võtta. Üle kõige meeldis mulle Eco variant püha Graali lugude tekkest. Lugege kindlasti. Säilitage kriitiline mõtlemine.