esmaspäev, märts 01, 2010

Mu nädalavahetused mööduvad kookide küpsetamise ja külaliste vastuvõtmise tähe all.
Pühapäeval jõudsin isegi kinno seda vaatama. Uhh. Olin ilma teise brainlessita kinos ja nii mul polnudki kellegi õla taha peitu pugeda ja seega vahetevahel panin käe näo ette ja piilusin sõrmede vahelt:P Erkki ja Leino istusid ükskõikselt ja üritasid mind veenda, et see ainult film olla:P eino, muidugi oli film, aga teate ju mind, mina ei oska filme distantsilt vaadata, vaid elan mõne tegelase rolli ja nutan ja naeran koos temaga ning pärast kinoseanssi olen energiast tühi ja otsekui puuga pähe saand ja reaalsusesse naasmiseks läheb natuke aega. Seekordne seiklus oli painajalik, iga nurga taga oli midagi ootamatut, mis loo käigu teiseks pööras ja pinget ja ebamugavust juurde lisas. Leino pärast ütles, et tegelikult oli kogu loos nii palju nüansse ja detaile, mis vihjasid lõpplahendusele. Mõtlesin, et kui ma nüüd lõppu tean, kas mul oleks mõtet veelgi teist korda seda vaatama minna, et kas ma leiaksin need vihjavad detailid üles, aga teisalt on see üks kurb lugu kurbadest inimestest ja ma vist ikkagi ei tahaks toda nukrat teekonda uuesti läbi käia.
a soovitan vaatama minna ja just nii, kui taustauuringut pole tehtud. Üllatusmomente jagub.
Pärast filmi tulid Sven ja Kaie ja Leino minu juurde minu laupäeval tehtud kohupiimakooki sööma ja küpsetasime kala ja jõime veini ja õhtupoole ilmus Priitki välja ja nädalavahetus jõudis oma harmoonilise lõpuni.
Ent teate, mis päev täna on? Täpselt aasta tagasi läksime Priiduga esimest korda kahekesi välja. Priit kutsus Mokasse kohvile ja siis mina vaatasin üllatunult, kuidas teine endale õllet tellib, jäin viisakusest kohvile truuks ja pärast läksin samuti õllele üle:d Tutvusime oma praeguse lemmikõluga, Special Rediga ja kui Moka suleti, liikusime UGsse ja tollest õhtust sai alguse üks imeline aasta ja tänagi lähme Mokasse nostalgitsema ja Specialit rüüpama:D
Onkoloogiakliinikus olen ka nüüd töötanud täpselt aasta. Ma olen nii rahul. hehe jah, kuidas tookord läks, et nii Priit kui ka uus töökoht tulid mu ellu ühel ja samal ajal. Ma armastan oma tööd ja armastan oma meest. Et te teaksite:D Kullakesi ka.

0 kommentaari:

Postita kommentaar

Tellimine: Postituse kommentaarid [Atom]

<< Avaleht