Pühapäeva varahommikul viskasin enda toast mõned mittevajalikud tugitoolid välja ja tõstsin laua akna alt ära vastu seina toa teise nurka ja nüüd on akna all mu uus ilus tumepunane diivanvoodi,(elagu tuludeklaratsioon) mis lahtitõmmates muutub eeskujulikult laiaks pesaks. Edasi Annuga asju ajama ehk uuteteksadejakotiotsingule,mis lõppes üks null minu kasuks uute teksadega (ma armastan AGd), siis väike iluuni, siis Anatoomikumi Panoptiku vahakujude näitusele (ma ei tea, miks me pidime just siis seal ära käima, aga nu ilmselt see oli kas minu või Annu mõte, mis tundus meile tol hetkel nii ainuõige, et minemata ei saand jätta) ja õhtal Annelinnas jooksin kohalikust valimisjaoskonnast läbi ja ma tegin neid kõike asju ühe pühapäeva jooksul, peas kumises viisijupp: põgene vaba laps....

Vana anatoomikumi vahakujude näitusest Panoptikum niipallu, et mõjus oli. Ühes ruumis olid sõbralikult koos nii siiami kaksikud, tangsünnitus 19 sajandi lõpul kui ka noku, mida oli vaja amputeerida kaugelearenenud süüfilise tagajärjel. Oijahhh.

Tänane päev peaks tulema kõigi eelduste kohaselt vähem tegus. Hommik algas laisalt ja hästi, mina ja mu voodi ja mu pooleliitrine kohvitass. Krrr....

Töönädalakese algus hiilib nagu mõni tume vari järjest lähemale ja lähemale...