Rahulolu on nõrk partner. Nukrus on temast kahtlemata tugevam. Praegu ta ongi mind ära sebinud... vanad minevikumälestused kummitavad ja on muutunud taas aktuaalseks...ja noh valus on või nii, sest et...omal ajal arvasin, et käitusin ise oma nn õnnest lahtiöeldes õigesti, et ei kannataks nõrgemad ja puha...aga tuleb siis välja, et pikemas perspektiivis minu kaotusest keegi midagi ei õppind ja eluke läks jälle süüdimatult oma rada. Nagu tal kombeks.

Tsiteerides Kaplinskit:

Kas meiegi kohtusime nii
nagu kohtutakse ristteel
saamata peatuda
kui langeb täht.

Mäletada ja unustada
Vihata ja andestada
Laulda ja vaikida
Hangede all on kevad
ja kevade taga
on suvi ja sügis ja talv