Eile oli vist see esimene kord, mil ma taipasin, et ees on vaba õhtu....õppimisest vaba ja farmakoloogiast ja intensiiviülesannetest ja..täiesti imelik oli ja selle ootamatult süllekukkunud vabadusega mai osanudki midagi suurt peale hakata, lissalt läksin kuuma vahuvanni, et midagigi teha. Mu eilneõhtune olek meenutas otsekui mingi ürituse järgset pohmakat. Praegu ma olen selle pohmakaga tööl, sest valvevahetus on kell seitse alles, aga midagi teha ei ole, isegi midagi õppida ei ole ja tõotab vaikne õhtupoolik tulla ja nii igav on, et hakka või blogima:P
Midagi eriti märkimisväärset juhtunud ei ole, võibolla aint see, et alates tänasest olen ma oma kauaoodatud Jaapani riisi ja sake vannipiima omanik, vannis on hea olla, eriti, kui külm tuul ja miski taevasttulev ebamäärane asi aknaklaase rõhub.