Eelmine nädal algas tööl sampuseklaaside kokkulöömisega mu eksami auks ja nädal lõppes võileivatordi ja kohvitamisega ülemuse sõnade saatel: "Tundke ometi päevast mõnu":D

Just seda ma olengi viimasel ajal teinud. Tundnud päevadest mõnu ja enda üle uhkust, sest et ma olen taipand, et kõik kooli ja tööasjad on läinud nii nagu ma ise olen tahtnud. Ja ülikuradima hea tunne on see, kas teate:)

Brainless ja (c) saab endale perekonnanimeks Rahulolu:) Saadan oma Paranoilise ja Neurootilise armukese puhkusele (koha valivad nad ise välja, mingu ükskõik kuhu, peaasi, et neil see puhkus tõeliselt hinge ja kehamööda oleks) ja oma uuest kaaslasest kavatsen ma küll viimast võtta, senikaua kui ma temaga veel liidus olen, sest ma juba kahtlustan, et see liit ei jää küll eriti kauaks püsima, aga ta praegu on ja kuidas veel on:)