esmaspäev, november 16, 2009

Eelmisel nädalal sai ära nähtud lõpuks see
Ahh:D
Ma arvan, et õige pealkiri peaks olema hoopis Ilusate Meeste tagasitulek. Kui esimest osa nägin, juba siis armusin Vosloosse jaFehri, teises osas siis lisandus neile tema
Teise osa lõpus mu lemmikhetk oli, kui Imhotep sai aru, et naine, keda ta oli mitu tuhat aastat armastanud, ei tule teda päästma ja siis oma selle põlgliku muige saatel viskas ennast põrgutulle:D Võimas, külmavärinad tulid sellest kuratlikust irvest:D
Kinos käisin Erkkiga kh Pangaröövi vaatamas. Selline kaasahaarav lugu suvise Lõuna Eesti lopsaka looduse taustal. Soovitan. Mina läksin kinno ju pärast oma võhmale võtvat tööpäeva ja sain korraliku energialaksu, pärast oli filmipohmakas.
Püha Tõnu näiteks oli hoopis teisest puust. Mulle tundus, et hästi rõhuv, meeleheitlik ja lootusetu, pärast filmi ei tekkinud seda head tunnet, joovastust, et jess, kui äge. Võibolla läksin Tõnut vaatama valel päeval, no pärast tööpäeva lõppu, kui ikka olin läbi omadega. Võibolla peaks seda vaatama mingil puhkepäeval või puhkuse ajal või nii. Võibolla Püha Tõnu jaoks peaksid olema inimesed puhanud. Mitte tööstressis.

Sildid:

0 kommentaari:

Postita kommentaar

Tellimine: Postituse kommentaarid [Atom]

<< Avaleht