Olen laisk ja jätkuvalt edasi mitte kirjutamise lainel, seepärast pasten siia üht teist Erkki kirjast, mis võtab kokku mu möödunud nädalavahetuse ja mis peaks ka vastama küsimusele, kuidas mul läheb ja kuidas mu eelmine nädalavahetus möödus. Laupäeval olid ju Kosmikud Sadamateatris:)

Kohale jõudes avastasime, et kontsert käis ning Kosmikud olid laval - jõudsime teise loo ajaks. Kohe tormasime ette, lüües juhuslikke hoope rahva sekka ning jalgade ning õlgadega teed rajades rahva seas. Hüppasime seal nõnda kaua kuni, Kosmikud läbi said. Vahel hakkas ka Kaiel seest keerama nende ülimagusate Geišha kommide tõttu ning Marii ei suutnud kiusatusele vastu panna ning oma sõbrannaga kahekesi seina äärde seisma minna, kus noormehed ning vanamehed pidevalt silmi tegid neile kahele.
Tuli aeg, kus Marii avastas, et tal on vaja kindlasti Kosmikute särki, kuna ... Kosmikud ju ikkagi on üle kõige, arvas Marii. Veel enam, Marii sai küll särgi kuid autogrammid olid puudu. Marii nii väga tahtis autogramme särgi ülaossa, kõhu piirkonda ja külje peale. Ta just ei olnud kõige julgem, et minna ning siis, kus sa mitte kusagilt mujalt ei oska abi oodata, kuulis seda kõnelust ning abipalvet pealt Urmase kaaslane Anna-Liisa. Anna-Liisa oli see, kes ütles kohe, et lähme koos ning hoiame käest kinni siis on julgem minna. Tulemus oli see, et Marii sai oma autogrammid ning igavese tänu ning sooja tunde südamesse.
Kui Propeller lavale astus oli seal lisaks kitarristi asendaja Riho Sibulale veel eeskõnelejaks Mart Juur isiklikult. Õde ning Urmas ning Anna-Liisa liitusid suure rahvamölluga, kuid ei mulle ega Mariile väga pinget ei pakkunud see Propellerite kooslus ning me istusime toolidele, mis olid otse fännileti vastas. Seal müüdi ka õlut nii, et meile sobis. Sai ilusti rääkida ning sai ka Propellereid kuulata, Kosmikute särke ja fänne vahtida ning veel enam, õlut juurde hankida.
Tagasi tulles ning leide ja muljeid jagades otsustasime, et öö on veel alles poisike. Meie suundusime Zavoodi, kus õde meile ka laua leidis ajal, kui meile tundus see olema võimatu.
Ning jäimegi neljakesi Zavoodi, kus mulle väga ei istunud. Asusime teele Illegaardi suunas. Ning oi mis me Illegaardis tellisime. Me Priiduga tellisime ja tellisime neid kuramuse "Hot Shote", mis olid special hinnaga. Õde ja Marii tantsisid mingisuguse rege stiilis soft-roki kategooriana tundunud muusika järgi. Ja me Priiduga kallasime ja kallasime. Asi läks nii heaks, et ma mõtlesin endise 5 asemel tellida kümme korraga, kuid oh seda imet, Illegaard suleti ning ei müüdud kudagi moodi enam mitte midagi.
Okei, jõudsime ikkagi Poolde Kuute, kus me grilliroa tellisime ning kõhud poolenisti täidetutena ka jätsime selle ööga hüvasti ning läksime laiali.