Minu kõige esimesena loetud Wintersoni raamat "Kirg" lõppes järgnevalt: Ma räägin sulle lugusid. Usu mind.

Uhh, ihukarvad tõusevad püsti, nii paljutõotav ja põnev ja miskit, mis pidas täiesti paika. Aitähh nende salapäraste ja omanäoliste lugude eest ja aitähh Tuletornipidamise eest.