Magamisega on viimasel ajal nii, et ma alati ärkan üles kahe või kolme aeg öösel ja edaspidi on unenäod ebameeldivad või uni katkendlik ja rahutu. Eelmine öö möödus samasuguse skeemi järgi ja hommikupoole nägin vastikut und kooliajast, jäin enda teadmata hiljaks, pidin kaheksaks hommikul minema ja äkki oli kl 12, esimene loeng oli miskipärast matemaatikast ja see oli veel vene keeles, ent ma ei saanud oma koolikaaslastega läbi, nad miskipärast narrisid mind ja ma solvusin hingepõhjani ja panin sealt matemaatikast minema:P Huvitav õpetaja oli, siuke vanem karvik, ta istus kuskil pimikus ja luges tundi lindile ja siis seda linti kuulasid kõik õpilased klassiruumis, ma istusin tema kõrvale ja pomisesin läbi pisarate, et ma olen parem siin, et ma siis nii ka kuulan tundi ja üritan aru saada, aga ma ei taha oma koolikaaslaste juures olla:P Õpetaja lubas:P Peale matemaatikat oli kehaline kasvatus ja mul muidugi polnud võimlemisriideid kaasas, irw.
Kuskil poole seitsme ajal enne äratuskella helinat ma ärkan korraks veel ja unenäod haihtuvad ja siis magan raskelt kuni äratuskella helisemiseni, ent ärgates ma tavaliselt alati mäletan oma painajaid ja siis tahaks alati kõik kuradile saata ja tööle helistada, et jään haiguslehele, sest uni on nii raske ja magus ja voodist ülestõusmine tundub võimatu.
Ent täna hommikul oli eriti kergendav ärgata. kell oli 7, mitte 12, ma pold hilinenud ja venekeelne matemaatika ja õudsad koolikaaaslased ja kehaline kasvatus jäid õnneks uneilma.