Reedeõhtul läksin siis Katiga maale laupäevase peo asju valmis sättima. laupäeva pärast oli kontides ärevus, töönädalast oli väsimus. Kohale jõudes istusime siis köögis, Katike lobises muretult mu emaga juttu, mina vahtisin oma koogiretsepte ja tahtsin Priidu lemmikkoogil põhja valmis teha, sest koos täidisega peab see terve öö külmas olema. Kõrvus ikka veel Kati ja mu ema lobisemine, taigna retsept silme ees ja arvake, kas ma taignasse munakollase panin? Ent täidis õnnestus ja järgmisel päeval rabas pugiti seda nii, et vähe pold, olgugi, et põhi oli kivikõva:P Ema tegi kartulisalatit ka suure kuhja, mille ma unustasin loomulikult serveerida ja õunakook kadus laualt nii, et ma ise sain pühapäeva hommikul viimase tüki:D
Lembe kullake tõi küünlaaluse väikeste kandiliste küünaldega ja õhtul ma sättisin selle siis toas ära ja lasksin Priidul süüdata ja tema vaatas siis, et süütenöör on kuidagi eriti lühike ja otse loomulikult ma ju olin küünlad tagupridi alusele pannud. irw.
Teate, mis oli kõige hirmsam...kella nelja paiku hommikul istusime verandal,kuulasime vihma. Veranda katuselaterna juures oli üks suur ämblikuvõrk ja pirakas ämblik passis võrgu keskel.Korraga Maarika teatab, et üks liblikas olla võrku kinni jäänud. Liblikas rapsis tiibadega, ämblik oli võrgu teises otsas. Läksin siis kööki kääride järgi, ent Maarika röögatas, et juba ämblik on kohal, mina tormasin köögist kääridega, muidu nii passiivne ämblik oli äkki üle võrgu hüpanud ja kõndis siis oma koibadel sahmiva liblika juurde, mul käed värisesid, alguses tardusin, sest ämblik oli praktiliselt liblika kõrval, ent kogu oma jõudu ja kiirust kokku võttes tõstsin käe ja lõikasin liblika välja ja ämblik sööstis uskumatu kiirusega katuse alla varju ja liblikas pääses tema lõugade vahelt. jah ma tean, et segasin looduslikku valikut ja et liblikad kaua ei elagi ju, aga minu juuresolekul ei sööda minu silme all küll mitte kedagi elusalt. Mis see siis olgu! Hiljem olin mina sokis küll, värisesin naeruväärselt ja ahmisin õhku ja mõtlesin, et kas mu kass siis hüppab niisama jubedalt hiirte juurde, enne, kui ta nad hambusse haarab. Kiisu mul ju läks kolme paiku öösel ulale ja tuli üheksa ajal hommikul tagasi, olgugi, et vihma sadas. Kõik hiired toob ta koju ja paneb välisukse ette maha.