Kui olen kala valmis küpsetanud ja selle Airesele viinud, siis hüppan mingi aja jooksul ka UGst läbi, vaatan, mis mu kosmeetikakotist saanud on. Priidu pool seda ple. Täiesti müstika, kuidas saab nii suur ja elementaarne asi ära kaduda. A üldse veider oli neljapäeval UGs, keegi karvik jalutas Priidu nahkmantliga minema, ma veel nägin seda hetke, mil ta mantli endale selga riputas, ent ma ei taibanud kisama hakata, arvasin ikka naiivselt, et vast igaühel olgu oma. a vaat kus lops. Õnneks Priit märkas mantli kadumist ruttu ja teavitas turvasid ja puha ja õnneks mu kullakesele tagastati talle kuuluv mantel järgmine päev.
Loodan, et mul ja mu kosmeetikakotil on ees samasugune leidmisrõõm.