Nädalavahe oli hea. Reedeõhtu viis meid Maarika uude koju soolaleivale. Taaskord ilmnes tõsiasi, et minust ple mittemingit valetajat, isegi jokkerituuri võisin seekord vahele jätta Maarika lahkel loal:P
Laupäev viis Kassinurmele ja Jüriööle. Ma ei teagi, mida täpsemalt sellest ettevõtmisest jutustada, nii palju vägevaid hetki sisaldas see päev:D Kuidas Efka vedas meid kõigepealt Raadi juuresolevale maanteele, väites surmkindlalt, et see ollagi õige Jõgevale viiv maantee, kobisesin natuke vastu, aga kes mind ikka kuulab eksole:D lõpuks üks kena autojuht vihjas, et siit ei saa kohe mitte Jõgevale ja Efka uskus pigem teda kui mind:P Vantsisime siis oma kodinatega tagasi, vedelesime päikesepaistel ja ootasime taaskord linnaliinibusse, kl 6 õhtul olime lõpuks õigel maanteel, vaatasime, kuidas Gala kohe esimese auto peale sai. Varsti sõitis mööda Chloe ja oli nõus meist ainult ühe peale võtma, loobusime sellest lahkest pakkumisest ja hiljem arutasime, et miks me ei pannud Chloe autosse omi asju, et endil oleks tulek kergem. Lõpuks korjasid meid ja meie kodinad peale Uku vanem vend, kes isaga Kassinurme poole vurasid. Laagriplatsile jõudes kohe telk üles ja mängule. Meid nunnasid oli alguses kolm, mina õde Meduusa, õde Amanda ja õde Rutt oli meist kõigist noorim, karske ja siivas:D A tema sebis me seltskonda juurde ühe pagana, kes armulaua veini nimel hülgas peagi oma ketserliku maailmavaate. Viisime ta kõigepealt ristimisele. Vend Albert ristis ta vend Andreseks, ent varsti oli ta juba õde Andrea, siis õde Andres, mingi aja pärast paavst ja mängu lõppedes püha ema Teresa. Sellist kiiret arengut pold meist keegi varem näind:P
Sellal, kui ülejäänud rahvas üritas linnust kaitsta ja linnust vallutada, istusime me armulaual ja no, ühesõnaga fun oli. Mina külll rolli ei mänginud, olengi selline, kui elan end välja ihust ja hingest. Näppisin ja kiusasin õdesid Andrest ja Amandat, hullasin oma pimedas helendava jeesusega, unustasin kogu ülejäänud maailma ja olin lihtsalt õnnelik. Venna Alberti saatel ja õe Ruti juhatusel laulsime piiblilaule, sellal kui linnusest väljaspool hakkasid õige sõjakad hääled kostuma,(ilmselt vallutajate väed lähenesid) ent me oma hardas olekus ei pööranud välismaailma teguritele mitte mingisugust tähelepanugi. Ka lossiemanda pulmas olime,kus me ei laulnud, ent õde Amanda tegi püha pilti ja sõlmisime rahvaga tutvust.
Niiet linnuse vallutamise trall läks must kuidagi mööda, elektri äraminekut pidasingi asja juurde kuuluvaks. Eriti äge oli tähistaeva all istuda hiies ja kõrgusesse kiigata, ma ei mõista, miks me pidime küll nii vara magama minema, juba ennem keskööd, a ju siis unisus on nakkav. Ent ma pean ometigi kirjutama ka, kuidas Uku kl 2 öösel lihtsalt äkki telgist minema läks, hommikuks oli kadunud, oma asjad oli kõik telgiplatsile jätnud, telefoni vastu ei võtnud, kuidas me teda otsisime ja tema pärast pablasime ja kuidas me ta asjad raske südamega Kassinurmele jätsime Tartu sõites, sest ikka lootsime, et äkki ta magab õndsat und kuskil sooja mätta peal ja vbl ta ärgates igatseb omi asju taga, ja siis helistas tema vend ja teatas, et Uku on kodus Tartus ja magab:P
Ahjaa, Efka kirus hommikul mind, et mina surusin teda vastu telgiseina ja tema padja olla ära võtnud keset ööd, aga ometigi ma olen kindel, et ma mingi hetk küsisin, kas ma võin padja endale võtta, Efka muidugi lubas ja nii see läks. Ega ma siuke ple, et luba küsimata teiste asju himustan:D Vastu telgiäärt surumises süüdistame õde Andrest, sest tema vajus mingi hetk mulle selga, sest tal oli külm:P ja sealt see laine hakkaski.
Pühapäevaõhtul Kristile külla. Mnjaa, ma pole kunagi elus end oma sõprade peal välja elanud ja mind kurvastavad väga tujukad naised. A skorpionid ollagi vist sellised teravakeelelised. Mingi aja pärast kobisin Priidu juurde Pirole ja nii hea soe oli südames, et väemalt mõni on ikka muutumatult armastusväärne ja muhe :)
Efkaga on ka vägev koos olla, ta täidab energiaga ja ma pole teda kordagi näinud põdemas kasvõi näiteks mingite naiste või suhteasjade pärast. Respekt.
Lõbus oli pärapõrgusse hääletada, päikesepaistel tukkuda, uusi tutvusi korjata ja tähistaeva all istuda. Njah võõrsil hea, ent Pirol omade juures kõige parem. Aamen!