Tegelikult me lähme Kallastele Kati tungival soovil juba täna. Homme tagasi Tartus ja pidu jätkub, kas siis rokiklubis kui Kaie terveneb või siis rokiklubis ilma Kaieta või siis juba üldse kuskil mujal.

Inimeseloomad on surelikud. Tööl olles pean ma selle tõsiasjaga kiiresti ära harjuma. Täna sekretär helistas kabinetti ja palus ühe patsiendi kaarti, ma teatasin rõõmsalt, et aga ta tuleb ju veerand tunni pärast vastuvõttu, sekretär, et ohei ta enam ei tule kuhugi. Tüüp alles eelmine nädal käis valuvaigistite järel...