Robert Graves, "Mina, Claudius"

lk345
Caligula hoiatas mind, et ma enam Homerost ei tsiteeriks. "Homerost hinnatakse üle. Tahan lasta ta teosed kokku korjata ja ära põletada. Miks ei peaks ma Platoni filosoofilisi nõuandeid tegelikus elus arvestama? Kas oled lugenud tema teost "Riik"? Imetlusväärne väitlus. Platon soovitab hoida kõiki poeete väljaspool oma ideaalset riiki, ta ütleb, et nad kõik valetavad, ja nii see ka on. "
Küsisin: "Kas sina, püha majesteet, tahad põletada peale Homerose ka teiste poeetide teoseid?"
"Muidugi! Kõik, kes on üleliia kiita saanud. Alustan Vergiliusega. See on tuim vend. Tahab Homeros olla, aga ei tule toime."
"kas mõne ajalookirjutaja teosed ka?"
"jah, Liviuse omad. See veel tuimem. Tahab Vergilius olla, aga ei saa hakkama."



Nädalavahe on läbi ja Claudius on läbi ja just lugemine oligi see, millest ma terve talv puudust tundsin. Ma juba tean, mida järgmisena ette võtan, mu neetud eksistentsil on lõpuks ometi mingisugunegi mõte ja ma olen sõiduvees:D