Robert Graves "Mina, Claudius"

lk 170
Täringumängu põhiline seadus on järgmine: jumalad, välja arvatud juhul, kui neil on kellegi vastu vimma mõne muu asja pärast, lasevad võita alati sel, kes võidust kõige vähem hoolib. Niisiis ainuke tee täringumängus võita, kui sisendatakse endale tõelist igatsust kaotada.

lk174
Sõdurid on tõepoolest erakordne inimtõug. Nad on vintsked, kui kilbinahk, ebausklikud kui egiptlased ja sentimentaalsed kui sabiin vanaemad.

lk 234
Eriti kurjakuulutav oli minu meelest - kuigi ma ei teadnud isegi,miks mulle nii tundus - tugev kiindumus Livia ja Calligula vahel. Caligula käitus peamiselt kahel viisil, olles kas jultunud või lömitav. Oma ema, minu ema ja minu enda suhtes oli ta jultunud. Oma vanaisa, Rooma imperaatori Tiberiuse ja oma vanavanaema Livia ees aga lömitav. Livia puhul lisandus lömitamisele veel miski, mida oli raske väljendada. Ta oli peaaegu nagu Livia armastaja. Need polnud tavalised õrnussidemed, mis köidavad väikest poissi leebe vanavanaemaga, kuigi on tõsi seegi, et Caligula nägi kord suurt vaeva, kirjutades ära tundeküllaseid värsiridu Livia 75ndaks sünnipäevaks ja et Livia tegi Caligulale alatasa kingitusi. Arvan, et siin oli tegemist mõne nendevahelise inetu saladusega, kuid ma ei söanda väita, et see olnuks sündsusetu intiimvahekord 75 aastase naise ja 9 aastase poisi vahel.

Ühel ilusal päeval hakkasin taipama, miks Sejanus oli minu vast üha viisakam. Ta tegi ettepaneku, et tema tütar abielluks minu poja Drusilluisega. Olin selle abielu vastu kaastunde pärast tüdruku vastu, kes näis olevat ilus väike laps ja kes saanuks kindlasti õnnetuks Drusillusega, kes paistis muutuvat kord korralt üha suuremaks molkuseks. Kuid ma ei suutnud seda Sejanusele öelda. Ta märkas mu kõhklemisi ja tahtis teada, kas ma pean seda abielu oma perekonnaaule ebavääriliseks. Kogelesin ja vastasin, et seda kindlasti mitte. Sejanus käis mulle energiliselt peale, et selgitaksin oma kõhklust, ja tähendas, et kui mul on midagi mainitud abielu vastu, siis ta vabandab, kuid muidugi mõista tegi ta ettepaneku Tiberiuse soovitusel. Seepeale ütlesin mina, et kui Tiberius abielu soovib, olen rõõmuga valmis nõusolekut andma, minu kõhklus oli tingitud peamiselt sellest, et 4aastane tüdruk on ikka liiga noor kihlamiseks 13 aastase poisiga, kes saab 21. seks enne kui võib astuda seaduslikku abiellu, selleks ajaks võib ta olla mujal seotud. Sejanus naeratas ja ütles, et küllap olen suuteline hoidma poissi tagasi tõsistest üleannetustest.
Roomas tekitas teade, et Sejanus saab sugulaseks imperaatori perekonnaga, suurt ärevust. Mõni päev hiljem oli Drusillus surnud. Ta leiti põõsa tagant ühest Pompei linna aiast, kuhu ta ema oli ta külla kutsunud. Ta kurgust avastati väike pirn. Kui asja uurima hakati, selgus, et poissi oli nähtud aias pirne õhku loopimas ja neid suga püüdmast, ilma pikema jututa arvati tema surm õnnetusjuhutumite hulka. Kuid keegi seda ei uskunud. Oli selge, et Livia, kellelt ei küsitud nõu tema lapselapselapse abielu asjus, oli lasknud poisi surnuks kägistada ning toppida tapetule pirn kurku. Nagu komme taolistel puhkudel nõudis, mõisteti pirnipuu tapmises süüdi, kaevati juurtega välja ja põletati.