Ei saa mitte blogimatta olla

Eile siin tähtsalt teatasin oma ajapuudumisest ja pidevas aktsioonisolekust, kuid juba täna söön oma sõnu:P Manna magab kõrvaltoas ja Annu õhtuni on veel aega...

Ukraina kammeransamblist Kiievi solistid veel niipalju, et nad on tõsiselt nii suurepärased, et neist saabki ainult ülivõrdes rääkida. Dirigent Bogodar Kotorovõts on omaette imeinimene, väljapaistev viiuldaja, Ukraina rahvakunstnik, Tarass Sevtsenko nimelise riikliku preemia laueraat, professor, Ukraina Muusikaakadeemia keelpillikateedri juhataja ja Ukraina preemia Aasta inimene 1999 ja 2000 ja III järgu Teeneteristi kavaler.
Ta on ise juba selline hallipäine papi ja dirigeerides ta lausa et hüpleb solistide ees, ta on lihtsalt niivõrd vunki täis. et oioioioi..
Kava oli neil mitmekesine, tükike Norrat (Grieg, Süit "Holbergi aegadest" op 40) ja tükike Hispaaniat ( "Hispaania tants", muusika L. Ukraina draamast "Kivist külaline"), lisaks veel Ukraina rahvuslikud heliloojad jne.


Peale kontsertit vaatasime Tartu Filmifestivali ka üle, nägime ära tolle esimese laubavaõhtuse loo, mille nimi enam ei tule meelde, a seal kaks neegripossi olid pidealt omapäi kodus ja tegid netis lollusi, rääkisid kuskil interneti jututoas kellegi tundmatu inimesega edasi tagasi kakamisest, et üks ja sama kaka läheb pidevalt ühest pepuaugust teise pepuauku ja nii edasi igavesti:P

ok, Manna ärkas ja kutsub kööki kohvile ja mai sa talle ära öelda.
Päikest ja õnne kõigile sünnalastele, nii ühele antiglobalistile kui ka mu kõige kallimale naisele, Annule:))