Sellal, kui ma bussiga läbi Poola, Leedu ja Läti loksusin, tuli Austraaliast mu õeke oma perega ja puha. Kolm aastat oli teist kuulda ainult läbi telefoni ....ja kui me koju jõudsime lõpuks, oli ta äkki jälle täies suuruses me silme ees:) Mnjaah. Rääkimata ta lapsukestest. Kui taas kodus olles esimesel hommikul olin peaaegu end välja maganud ja veel poolunisena voodis mõnulesin, siis kuulsin, kuidas mu toa ukse taga õetütred arutasid omavahel:
Vanem õelaps, Pipi (Hanna Daylor) : tuba on kinni
Noorem õelaps, Sassu (Saskia Emily): Malii magab
Pipi: Malii on laiskvos (laiskvorst)
Sassu: jaa

:D

Muidu on nad imelapsed:) Ma ainult istuks ja vaataks neid. Sellised roosad nunnud blondiinid, kes kutsuvad endid baabigöölideks ja õhtuti magama minnes ütlevad seejuumoojuu (see you tomorrow). Niiiiiiiii ülimalt toredad ja julged, kes ronivad sülle ja teevad kallikalli.

Vot.

Ukraina iseseisvuspäevaga seoses oli eile Tartu Ülikooli aulas Ukraina Iseseisvuspäeva kontsert, kuhu Marek vedas mind ja Airest. Marek ise oli seal tõlk Ukraina - Eesti tõlk ja istus aulasaalis esimeses reas ja hoidis meile kohti kinni ja siis me tippisime Airesega tähtsalt kohale ja sättisime endid istuma ja vaatasime ringi ja nägime, et linnapea Laine Jänes koos Ukraina suursaadikutega olid koha leidnud teises reas:P A esines siis Ukraina Riiklik Kammeransambel Kiievi Solistid, dirigendiks Bogodar Kotorovõts. Kõik see üritus kokku tekitas hästi hästi positiivseid emotsioone, ikkagi lõunamaa temperament ja kirglikkus...

Tegelt tahaksin Kiievi solistidest veel pajatada ja loomulikult ka oma Pariisireisist. Kuid õige pea algavad ettevalmistused homseks sünnapeoks (ei, mitte veel minu, vaid ühe mu kõige kallima naise) ja aega põhjalikumaks blogimiseks lissalt ple.