Eile kinos. Tore oli. Kinoöö jäi mu jaoks veidi lühikeseks paraku, sest selle filmiga oli siuke lugu, et mulle tundus nagu kõik filmis toimunu toimuks minu endaga, ma otsekui elanuksin omal nahal läbi nende inimeste üleelamised. Ühel hetkel otsustasin, et aitab, peas tagus ja vajasin värsket õhku. Tulin tulema ja mõni aeg jooksin, et kergem hakkaks. võeh, veider.
Ent selle eest on täna täispikk ungari õhtu, guljaši, veini ja tantsuga