Ma üldiselt ei ole oma unenägudele suurt tähelepanu pööranud, need on olnud ebamäärased, hüplikud ja halvasti jälgitavad või siis lissalt siuksed, millest ärgates ohkad kergendatult, et see vaid uni oli. kas siis kellegi ära kaotamine ja paaniline tagaotsimine või põgenemine millegi ebamäärase eest. A viimasel ajal on mu uned kuidagi eriti sürrideks ja jõhkrateks muutunud. Mai saa neid ka enam peast välja, seega otsustasin katsetada blogiteraapiat:p
Reede ööl vastu laupäeva nägun unes, et olin miskil keskaja üritusel, kõvasti noorem, kui praegu, arvan, et isegi nii 12 või 13. Kostüümis ja puha. Elton John oli ka seal ja ta tuli ligi ja tahtis seksida. No mina olin muidugi vastutulelik ja me läksime kuskile varjualusesse, kuhugi kivisesse linnuse ruumi, hakkasime siis riideid teineteiselt eemaldama ja lõpuks oli Elton John paljas ning alustas teemat, aga siis kostusid mingid hääled ja rahvas lähenes, tõrjusin Eltoni kähku eemale, panin riided selga ja põgenesin.
Nii ja eile ööse viibisin maailmas, kus Ohpuu elas Oudekki Loonega koos, neil oli väike laps ka, aga ma ei usu, et see nende mõlema oma oli, pigem üritasid ühiselt teda kasvatada ja mind viidi Bulgaariasse litsiks. Oli veel külm talveaeg ka kui Bulgaariasse jõudsin, mäletan oma hääletuid pisaraid ja viha, aga samas teadsin ka, et need kõik emotsioonid on asjatud ja üldise olukorra ees olen niigi jõuetu. Kui Ohpuule seda unenägu jutustasin, siis talle see üldiselt meeldis:P
Miskit mõistlikku olen ka näinud. Ennast koos Mannaga. Olime selle meievahelise jama tõeliselt selja taha jätnud ja teineteisele andestanud ning tõusnud tuhast fööniksitena ja jalutasime Haapsalus ringi, naerdes, nii nagu kaks ammust sõpra koosolles ikka naeravad, südamest ja ennastunustavalt.