Emo ple häbenemiseks, eks.
Tsiteerin klassikuid: ütle, kas süda ei ole siis meri, täis tunnete uppunud laevu? Miks mõni mööduv ulm on nii piinavhele?
Ja miks soovitakse sünnipäevadeks ja muudeks tähtpäevadeks õnne ja armastust ja unistuste täitumisi ja et kõik hästi oleks? Miks päriselus aina viltu veab, kas nende soovide vägi siis üldse ei loe või? Rääkimata minu enda tahtmisest ja lootmisest ja kõigest muust taolisest. Asjatu vaev ju.
Mind hirmutab inimeste meeletu ükskõiksus, külmus, enesekesksus, vaikimine ja endassetõmbumine. Ma ausalt vihkan seda. Igaüks meist on tõde väärt, olgu see ükskõik kui valus. Aga selleasemel eelistatakse mingeid värdjaid mänge ja sunnitakse ridade vahelt lugema.
Kui mul sünnipäev tuleb, siis palun ärge soovige mulle eelpool mainitud paska. Lihtsalt öelge, et palju päikest vm taolist. Sest et päike on tõeline, see on taevas olemas ja selle soojust on tunda.

Ütle, kas elu ei ole siis laev
Sinu enese südame meres?
leida õiget suunda, kas pole see vaev
kui teemärgid pole sul veres?
Mängid pilli ja laulad kui ühelpool ööd torm ootab ja teiselpool kallas
Veini peent jood ja küpsiseid magusaid sööd
Kui su laev vettib hooovuste vallas.