Kristi pool toimunud naistekad olid väga toredad, ma sain siiski uue aasta algust veelkord tähistada omade seas (y).
Nädalavahetusel Aloga rokiklubis, reedel oli ju Giuseppe Perverdi big bandi konsa, nii lahedad enesekindlad vennad olid, kui nad lavalt minema said, avastasime põrandalt esinemiskava laulusõnadega ja siis läksime backstage´i sünnipäevale, ühel Perverdi kitarristil oli, Fifty Five´iks kutsutakse, ühesõnaga õnnitlesime teda, kava koos laulunimedega näpus ja tüüp küsis, et kas meil on täna sama kava nagu neil:D
Laupäeval oli Alo pool tantsupidu, mis kestis esmaspäeva varahommikuni, mul õnneks oli oma raamat kaasas, Armastus Koolera ajal ja kui ma enam ei jõudnud sotsiaalne olla, siis läksin kõige vaiksemasse tuppa ja lugesin mõnuga ja vahepeal jooksin kööki, kus Alo ja Sürr suitsu tegid ja jõid ja viisin nad parimate lõikudega kurssi. Olen sealmaal, mil Florentino Ariza kõiki oma armastatuid naisi meenutab ja teeb järelduse, et on võimalik armastada mitut inimest korraga, võrdse valu ja kirega ja mitte ühtegi neist reetmata ja siis ta jalutab kail tuulise ilmaga ja filosofeerib omaette, et südames on rohkem tube kui litsimajas.

Ja neil sotsiaalsetel hetkedel võtsin lahkelt vastu komplimente ja Alo ja Albert Gulgi juttude põhjal ilmnes siuke värk, et olen Ott Sepa naeratusega tark blondiin:P

Nädalavahetuse lõppedes vaatasin natuke filmi ka, Notes of the scandal. Kõhe lugu oli.