Nädalake möödus nagu niuhti tööl olles, kinos käies (Ocean 13, mulle hakkas hirmsasti filmi lõpulause meeldima, näeme siis, kui näeme, nii aus ja tõepärane fraas, mida hüvastijätul kasutada), plaate ostes (Röövel ÖÖbik "Supersymmetry" ja Allan Vainola "Teatriõhtu"), kontserdipileteid sebides (24 juuli Ulthima Thule laulukal, 17ndal Kosmikud ja Metsatöll), Pierres logeledes, ja hakkasin uuesti lugema Sweetmani Lautreci elulugu, mis jäi mul kevadel mingitel segastel asjaoludel pooleli, ilmselt sattusin samuti kevadel loetud Perruchoti Lautreci variandist liiga suurde vaimustusse ja põhjalikum raamat oleks tollal olnud vist liiga suur emotsionaalne koormus, ent nüüd on Fowlesi "Maag" läbi ja hing kisendab uute rännakute ja elamuste järgi ja mai kannata pooleliolevaid raamatuid raamaturiiulis.