Ülesvõte sellest ajast, kui kiisuke oli juba pool nädalat mu juures elanud. Praeguseks on ta kasvand juba päris suureks noorsandiks. Mõnedeks harvadeks imelikeks sekunditeks mul õnnestub kassi süles hoida, siis läeb lahti nurrumine, silmad on teisel poolkinni ja ma juba loodan, et äkki jääb veel magama, ent niipea kui kuskilt kostab mingi vähegi teistsugune hääl või heli või ükskõik mis, mis kiisu rahu häirib, on ta KOHESELT reibas, hüppab kräunudes mu sülest maha ja kihutab sinna, kust miskit kahtlast kostis:P Ülejäänud korterikaaslaste vastu on tal austus tekkind, Cygnuse jätab ta täiesti rahule, niisamuti ka Rauli ja Pireti, ent mind ta lihtsalt PEAB küünistama ja hammustama niipea kui ma üritan teda sülle võtta ja pai teha, olgugi, et mina olen see, kes teda toidab, ja kui ma talle vastu pead löön kriimustamise pärast, siis ta läeb eriti vihale ja hakkab suurema hooga purema:P A ma ei kahetse, et Jacky meil olemas on, oma välimuselt meenutab ta natuke mu lemmiklooma musta pantrit (A) ja ma ikkagi kavatsen ta rahulikuks sülekassiks kasvatada, olgugi, et Rauli sõnul on kass juba käest ära läind:P