kolmapäev, detsember 17, 2008

Vaatan su otsustavust: teed oma elust
range arhitektuuri. Korrus korruselt
kerkid kõrgemalt. Akende ruuduline rivi
helkimas loojangukumas. Aga üks neist
kõige ülemsiel korrusel on paokil
ja sealt vaatab kasvavasse hämarusse
hing- öösärgis, juuksed sassis, silmad segased
kokkusurutud suus ei tea veel,
kas appihüüd või karjatus: "minge ära"
või "Ärge jätke mind üksi"
või mõlemad korraga.

Jaan Kaplinksi

0 kommentaari:

Postita kommentaar

Tellimine: Postituse kommentaarid [Atom]

<< Avaleht