Öösel läbi une kuulsin naeru. Lõpuks kui unemaailmast välja sain, nägin, et Al oli üleval, küünlad põlesid aknalaual ja unetu härra oli avastanud Joomahullu päevaraamatu ja nii ta siis oli voodis pikali ja luges ja naeris täiest südamest. Ma ise olen tollega ühel pool, ent pole seda raamatukokku tagastanud, vaid see rändabki nii mu kullakeste vahel käest kätte, isegi Annu oli sillas, niiet (y).