Mõtisklesin selle mitte miski ple igavene teema üle. Parimad asjad vist polegi kunagi määratud olema igaveseks, eks? Seepärast tasubki kümne küüne ja ihu ja hingega kinni hoida just sellest, mis hetkel on antud, kuna iialgi ei või ju teada, kauaks see püsima jääb. Niiet võtke kõik, mis võtta annab ja andke kõik, mis anda võite, et hiljem miskit kripeldama ei jääks ja üleüldse ja niikuinii!

Juulikuuke ongi möödunud nagu niuhti. Tööasjad on paika saanud, neljakuune katseaeg lõppes eelmine nädal. Pidin esitama tööanalüüsi, mille ülemus enne äraandmist enda kätte võttis ja lauseehitust parandas:P Siis oli ülemustega väikene istumine,ülemõde, statsi ja ambuka vanemõed ja mina, ülemõde pidas kõne, teised vanemõed ütlesid ka paar head sõna sekka, mina pidasin väikese kõne, lõpuks kõik surusid kätt ja kallistasid ja olengi nahasse vastu võetud ja teise kvalifikatsiooniastme omandasin kah, mis tähendab seda, et paari aasta pärast võin taotleda esimest ja esimene kvalifikatsiooniaste toob kaasa palgatõusu. a kummaline on, et ma olgni nüüd õde. Mitte enam praktikant või stazöör, vaid kui iseenda eest vastutav töötaja (ohõudust). Ja siiani ikka meeldib küünte kallal nikerdada ja keegi ei nurise, mina ise kaasa arvatud.

Minu nädalavahest laulab Smilers nii. Nojah, Sanghais ma polnud, hiinlasest nõia asemel olid endised kursavennad...ja muud vennad...ent kõik muu kehtib. Eriti see vaba ja õnnelikuna olemine. Pole vahet ju, kas Tartu või Shanghai, kui hetk on õige ja inimesed su ümber õiged, siis ongi kõik super.

Nägin ära ka selle ja veel ühe filmi ühest unetuse all kannatavast tüübist, kes enda külmikule kollaseid silte kleepis ja hiljem ei mäletanud neist sittagi. Mehhaanik oli tolle téise nimi. Need mõlemad meeldisid mulle, Val Kilmer on ka punkarist narkarina kobe.
Pühapäevaõhtul 9 paiku sattusin juhuslikult Tv1000ndes XX/Xy nägema, alguses kilkasin, sest tundus, et otsekui mu enda elukesest oleks lühikokkuvõte tehtud, minu inimesed, segased, ent ülikirglikud suhted jne, siiski kiskus asi jamaks ära, häppiendid on lihtsalt nii....noh, näiteks minust on nad viimase 23 aasta jooksul kaarega mööda läind, AGA mai lase end sellest morjendada, vaid ikka pea ees vette, olgugi, et nii mõnigi kord on pea vastu esimest kivi ära löödud, AGA ma ei lase sellest end ka morjendada. Ma ei lase end mitte millestki morjendada! Brainless, naivismi ja süüdimatuse kõrgeim tase.