pähh

Eile polnud jälle päikest ja tööpäev oli üks nõmedamatest. Läksin õigeaegselt kohale, esimene klient pidi tulema poole kolmeks massaazi ja siis sekretär pobises, et oi, aga ta ei tule, inimene ise oli teatanud oma mittetulekust, a keegi ei võtnud vaevaks seda mulle edasi teatada...uus laks tuli, kui oma õhtust graafikut nägin, neljaks oli üks 30 minutiline massaaz pandud, siis paus 60 mintsa ja edasi 20 minutiline massaaz ja viimane klient oli siiralt üllatunud, et miks talle varasemat aega ei pakutud, see oleks ka talle paremini sobinud.
Mnjaa. Kui mõelda veel sellele mu lubatud ja ikka lõpuks saamata jäänud haigekassale ja üldse tööandjapoolsele ükskõiksusele....siis...ega ma nüüd eriti ei taha neile kooki ja kommi viia, kui sinna viimast korda läen.

Täna järjekordne raamatukogulaks, nädalavahel ka. Ma kardan seda lõpueksamit ja väga. Kordamisküsimused on niii üheülbalised, näiteks nu, et kardiaalne puudulikkus. Sellist ümmargust inffi haiguslike seisundite kohta on kerge saada, aga et mida nagu eriti täpselt teadma peaks või nii, see jääb mõistatuseks ja päriseksami küsimused vaevalt nii ühesõnalised on...

Eilse päeva lugu, õigemini lood, olid The Doorsilt. People are strange, The Crystal ship, Riders on the storm ja Love me two times ja...sellist mussi kuulates on ideaalne üksi lonkida, õhtupimeduses, suurte puude all, käed niisama taskus...

People are strange when you're a stranger
Faces look ugly when you're alone
Men seem wicked when you're unwanted
Streets are uneven when you're down

Oh tell me where your freedom lies
Deliver me from reasons why
You'd rather cry, I'd rather fly

The crystal ship is being filled
A thousand girls, a thousand thrills
A million ways to spend your time
When we get back, I'll drop a line