Hiiumaast meenus veel selline seik, pühapäeval, hakkasime kusagilt mere äärest edasi sõitma, tee viis männimetsa vahele. Vaatasin hajameelselt aknast välja, kui korraga käis mu peast läbi mõte, et põder on seal puude vahel. Järgmine sekund röögatasin üle terve bussi: põder! ja oligi. Nii poole kilomeetri kaugusel sõiduteest. Suur jurakas teine. Seisis liikumatult ja oli meid vist juba märganud. Bussijuht jättis bussi seisma, et saaksime rahus võimsat looma vaadata. Lembe hüppas kohe bussist välja ja üritas teda pildistada, aga niipea, kui põder aru sai, et talle tähelepanu osutatakse, liikus ta kiirelt sügavamale metsa, et rahus omi asju edasi ajada.